reede, 12. august 2011

Kuus suurt trendi määramatuses orienteerumiseks

Pilt: E&Y

Maailmamajanduses on määramatus ja komplekssus saanud reegliks. Sellises “siil udus” olukorras leiab edasi liikumiseks pidepunkte tulevikku mõjutavatel trendidel silma peal hoides ja nähtu põhjal järjepidevalt küsides: mida need arengud tähendada võivad, milliseid võimalusi või ohte endas kannavad, milliseid tegevusi eeldavad.

Ernst & Young  (E&Y) on seda teinud raportis Tracking global trends (Globaaltrende jälgides). Nende trendiradarile on jäänud 6 kaugeleulatuva ja laia mõjuga suundumust, mis lahti rulludes kujundavad oluliselt ümber harjumuspärast tegevuskeskkonda ja ühiskonda.

Järgnevalt kuuest megatrendist ükshaaval lähemalt.

Kuus omavahel seotud globaaltrendi ja nende aluseks olevad kolm mõjujõudu (allikas E&Y)

1.    Tärkavate majanduste globaalne mõjuvõim kasvab
Maailma majanduse kasvumootoriks olevad tärkavad turud pakuvad rohkelt kõneainet. Samas on muutunud põhjus, miks neid majandusi tasub silmas pidada. Kui varem olid lääne ettevõtete jaoks ahvatluseks odavad ressursid, siis nüüdseks on tärkavatest majandustest endist saanud arvestatavad tarbijaturud – peagi miljardi inimeseni küündiva ja linnastuda ihkava uue keskklassiga. 

Tärkavate majandustega koos on kasvanud suuremaks ja võimekamaks ka sealsed ettevõtted, kellest on kujunemas uued globaalsed liidrid (loe lähemalt Fututoa loost „Uued liidrid globaalses äris ohje haaramas“). Kui varasemalt ei näinud lääne firmad neis vastaseid, siis sel kümnendil on uued liidrid globaalset konkurentsimaastikku ümber kujundamas. Tärkavatest majandustest võrsunud firmadel on üks oluline eelis – nad oskavad pakkuda tooteid ja teenuseid piiratud võimaluste tingimustes (jaotusvõrgu, telekommunikatsiooni vms puudumine) ning kohalikele vajadustele vastavalt (loe sellest lähemalt Fututoa artiklist „Maailma suurim turg peidus püramiidi põhjas“). Uute tšempionettevõtete ambitsioonid ei piirdu aga koduturuga. Nad otsivad laienemisvõimalusi teistes kiire kasvupotentsiaaliga majandustes (nt Hiina valitsuse tegevus vabamajandustsoonide loomisel Aafrikas) ja ka arenenud turgudel (nt igast teisest automargist enam kui poole odavam, 2 900 USD maksev, Tata Nano jõuab sel aastal Euroopas müüki).

Tärkavad turud annavad järgmistel aastatel 70% maailma majanduskasvust, suurim osa sellest (40%) läheb Hiina ja India arvele. Juba täna korjavad need riigid kokku poole maailmas ringi liikuvatest välisinvesteeringutest ja on ise allikaks neljandikule. IMF ennustab, et tärkavate majanduste kogumaht  saab arenenud riikide omast suuremaks juba kolme aasta pärast – aastal 2014 (ostujõu pariteedi alusel). Nende kasvav majandusvõim tähendab ka suuremat sõnaõigust rahvusvahelistes organisatsioonides, nt saab Hiinast IMF-i suuruselt kolmas liige.

2.    Järgmine tööstusrevolutsioon tuleb cleantech’ist
Liikumine madala süsinikukasutusega ja ressursiefektiivse majanduse suunas kiireneb. Investeeringud nn puhastesse tehnoloogiatesse (edaspidi cleantech) kasvasid 2010. aastal eelmisega võrreldes 30%, 243 miljardi USD-ni. Seda on mahult kaks korda rohkem kui aastal 2006 ja pea viis korda rohkem kui aastal 2004. Märkimisväärsele kasvule vaatamata haigutab valdkonnas kapitali puudus, eriti tärkavates majandustes tulevikus suurenevat energianõudlust arvestades.

Ettevõtetele on kohale jõudnud, et muutustele mitte jalgu jäämiseks tuleb cleantech’i mõjust oma ärile aru saada ja strateegiaid kohandada. E&Y uuring üle 1 mlrd USD käibega firmades näitas, et pea 90%-l neist on cleantech initsiatiivid, kolmandik kulutab valdkonnale üle 3% käibest.

Cleantech’i viimine äristrateegiatesse on mõnedele ettevõtetele tähendanud olemasolevate toodete “rohelistamist”. Teistele aga liikumist traditsiooniliselt mängumaalt uutele kasvualadele, mis tõotavad esmasisenejatele eeliseid. Näiteks on Google ja Cisco sisenenud kodumajapidamiste energiajuhtimise ärisse ja elektriautodega seoses on energia- ja IT firmad minemas autotööstuse väärtusahelatesse, neid põhjalikult ümber kujundades (loe sellest lisaks Fututoa loost „Võitlus elektriautode kasumipiruka pärast“).

Et globaliseerunud maailmas konkureerivad omavahel mitte ainult ettevõtted vaid ka riigid, teevad paljud valitsused praegu panuseid cleantech’ile. Sellelt alalt loodetakse töökohti ja innovatsiooni ning kohaliku tööstuse elavnemist. Ja seda mitte asjata – praktika on näidanud, et erainvesteeringud eelistavad riike, kus on terviklik, selge ja pikaajaline energiapoliitika. Samas on kohad roheäri esireas juba ette broneeritud: Hiina, Saksamaa, India ja Brasiilia võtavad juhtrolli päikese- ja tuuleenergias ning biokütustes. Ameerika Ühendriigid säilitavad tänu oma ettevõtluskultuurile ja riskikapitali turu arengule liidrisärgi cleantech’is. Kuid nii nagu cleantech pakub ettevõtetele võimalusi sõltumata ärivaldkonnast või sektorist, on ka teistel riikidel sihiteadliku tegutsemise korral lootust cleantech’ist nišše leida ja end liidrite väärtusahelatesse sobitada.

3.    Globaalne finantssektor taastub läbi ümberkujunemise
Kolm aastat peale finantskriisi on maailma finantssüsteem ikka veel muutustes, kuigi uus regulatiivne keskkond on kujunemas. G20 initsiatiivil on loodud globaalne pangandusstandard Basel III ja Ameerika Ühendriikides on vastu võetud uus raamseadus - Dodd-Frank Act. Uued reeglid on väljakutsete rohked ja nende rakendamise mõjul pankade kulud kasvavad, marginaalid ja omakapitali tootlus vähenevad ning innovatsioonitempo aeglustub. See viib finantsinstitutsioonide ärimudelite ümbermõtestamiseni. Nt on hinnatud, et Basel III tulemusena müüvad, vähendavad või sulgevad 12 juhtivat korporatiivpanka umbes 1,3 triljoni USD vääruses riskantseid varasid.

Uues olukorras omavad alternatiivsed varahaldurid nagu erakapitali investeeringufirmad ja hedge fondid pankadest enam perspektiivi. Komplekssed finantstooted uute regulatsioonide mõjul siiski ei kao, pigem otsivad uut kohta vähemreguleeritud finantsteenuste segmentides ja turgudel.
 
Tärkavatest turgudest ei saa üle ega ümber ka finantssektori puhul – kriisist alles taastuvate lääne pankadega võrreldes on sealsed pangad paremas vormis. Kuigi globaalsete finantskeskuste topp New York’i ja Londoni näol püsib veel mõnda aega muutumatu, on Hong Kong ja Singapur neile kandadele astumas (vastavalt 3. ja 4. koht The Global Financial Centres Index’is, sept 2010). Ka Hiina, India ja Brasiilia finantsasutused omavad rahvusvahelisi ambitsioone. Nende teostamine jääb esialgu veel mitmete takistuste taha, nagu nt valdavalt kommerts- ja jaepanganduse kesksete asutuste investeerimispanganduse võimekuse puudumine. Tärkavate majanduste SKP elaniku kohta kasvab aga jõudsalt ja tõstab nõudlust paremate, efektiivsemate ja mitmekesisemate finantsteenuste järele. See innustab ka lääne finantsasutusi sealt üha enam uut kasvu otsima, kuid edu sõltub nende võimekusest luua kriitilist massi – mis võtab aega.

4.    Valitsused tugevdavad sidemeid erasektoriga
Globaalne finantskriis jättis arenenud riigid jänni väheneva maksutulu ja kasvavate kuludega. Nende võla suhe SKP-sse on viimaste aastatel pidevalt kasvanud, ületades käesoleval aastal 100% piiri ja jõudes Deutsche Bank'i prognooside järgi aastaks 2020 133%-ni. Siit ka arenenud riikide peamine väljakutse: finantsolukord kontrolli alla saada. See nõuab olulist valitsussektori kulude kärpimist, avaliku sektori töökohtade vähendamist ja avalike teenuste (nt tervishoid) rahastamise kokkutõmbamist. Vaja on teha palju negatiivse iseloomuga otsuseid, millega paratamatult käib kaasas rahulolematuse laine. Kärbete kõrval tuleb ka hoolitseda avalike teenuste efektiivsuse ning riigi tulupoole – majanduse ja töökohtade –  kasvu eest. 

Tärkavaid majandusi kriis niivõrd ei puudutanud. Nende valitsuste väljakutseks on pigem infrastruktuuri, hariduse ja sotsiaalteenuste arendamine, et tagada majanduskasvu kestlikkus ja vastata kiirelt kasvava keskklassi suurenevatele ootustele.

Mõlemate väljakutsed on piisavalt tõsised ja viinud samade ilminguteni. Riigi roll majanduses on muutunud äärmiselt aktiivseks kõikjal maailmas, hoobadena on kasutusel nii riigiettevõtted (mis muutuvad üha suuremaks ja globaalsemaks), riikide reservfondid (mille varad kasvavad aastaks 2015 tänaselt 3,5-lt 8 triljoni USD-ni), avaliku ja erasektori partnerlus kui ka kaasaegne tööstuspoliitika. “Riik” ei ole selle kõige juures mitte rumal ja ebaefektiivne korraldaja, vaid strateegiline ja rahvusvahelise ambitsiooniga tegija ja eestvedaja.

5.    Tehnoloogiline innovatsioon loob nutikat ja mobiilset maailma
Andmemaht maailmas kasvab tohutult tänu sensoritega kogutavate andmete hulga suurenemisele ja sotsiaalsetes võrgustikes talletatavale. Uuringufirma IDC andmetel tõuseb aastas loodav digiinfo maht aastaks 2020 35 triljoni gigabaidini ja nõuab 44 korda rohkem andmete salvestamist kui 2009. a. Samas ei anna pelk andmete kogumine ja haldus suurt lisandväärtust. Kasumlikum äri ja konkurents tekivad tulevikus hoopis seal, kus andmed kohtuvad business intelligence’ga ehk ärianalüüsi tulemusel toodetakse organisatsioonidele otsuste alusinfot.

Targad (kaasaskantavad ja internetiühendusega) seadmed jätkavad võidukäiku. 2010 lõpus ületas nutitelefonide müük esmakordselt arvutite müügi ja aastaks 2014 ennustatakse, et targad seadmed edestavad internetikasutuses arvuteid (IDC). See loob uusi võimalusi paljudele erinevatele ärivaldkondadele ja annab konkurentsieelise tärkavatel turgudel tegutsejatele, kus saab uutest tehnoloogiatest kiiremini kasu lõigata, muuseas tänu sellele, et puudub minevikupärand, millest üle saada (nt arvutipark, tavatelefonid) – vt nt Fututoa lugu mobiilrevolutsioonist Indias.

Pilveraalindus (ingl k cloud computing) on lõpuks saamas tuule tiibadesse. Gartneri uuringu järgi kasutavad 2016. aastaks pea kõik Forbes’ Global 2000 ettevõtted avalikke pilveteenuseid, mis kujundab suure osa praegusest IT tark- ja riistvara ning andmebaaside turust ümber tohutult paindlikuks infrastruktuuriks. Pilveteenuste tulevik on suurema lisandväärtuse pakkumises, hakates teenusena katma kogu äriprotsessi. Veelgi pikemas perspektiivis võib piiride edasine hägustumine võtta Web 3.0 ehk semantilise veebi kuju, mis integreerib masinad, veebi ja inimesed.

Valitsuste roll tehnoloogilises innovatsioonis suureneb – seda kahtepidi. Ühelt poolt innovatsioonide toetamisel ja uute kasvualade käimatõmbamisel, teisalt isikuandmete kaitsega seonduvas regulatsioonis. Nii nagu kunagi USA valitsus vedas eest interneti arengut, on Pekingi Teaduste ja Tehnoloogia Akadeemia Hiinas nüüd ehitanud riigi suurima tööstusliku pilveraalinduse platvormi pakkumaks teenuseid teadmusmahukates prioriteetvaldkondades tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

6.    Nihked demograafias muudavad globaalset tööjõuturgu
Vaatamata maailma rahvastiku kasvule (aastaks 2020 7,6 miljardini) väheneb oskustööjõu kättesaadavus. Seda mitte ainult arenenud ja vananeva rahvastikuga riikides nagu Jaapan või Itaalia, vaid ka tärkavates majandustes nagu Hiina ja Venemaa. Euroopa tööturul märkis 2010 aastanumber hetke, mil tööturule sisenejate arv jäi esmakordselt alla pensionile siirdujatele. Kuigi praegu on vahe vaid 200 000, kasvab see 2030. aastaks 8,3 miljonini. Kümnendi lõpuks jõuavad samasse murdepunkti mitmed teised suured majandused nagu Venemaa, Kanada, Hiina ja Lõuna-Korea.

Ka noore rahvastikuga riikidel nagu India, Brasiilia, Mehhiko ja Indoneesia on väljakutse, kuidas demograafilisest dividendist kasu lõigata. See eeldab eelkõige hariduse kättesaadavamaks tegemist ja selle kvaliteedi tõstmist.

Ebakõla tööandja vajaduste ja saadaoleva tööjõu oskuste vahel kasvab. Nt on 65% globaalselt tegutsevatest ettevõtetest ja 80% tärkavatel turgudel tegutsejatest probleeme vajalike oskustega töötajate leidmisel. Ühelt poolt on selle põhjuseks vajaminevate oskuste muutumine ajas, teisalt haridussüsteemide võimetus toota muutuvatele vajadustele vastavat talendibaasi. Nii ongi paljusid muidu kõrge haridustasemega riike korraga tabanud nii kõrge tööpuudus kui ka talentide nappus.
"Auk" tööjõuturul sunnib mõtlema, kuidas sisemisi reserve paremini ära kasutada – pensionäre ja naisi tööjõuturule tuua. Nt Ameerika Ühendriikides plaanib 80% baby-boomeri põlvkonnast töötamist jätkata ka peale pensioniea saabumist ja usutakse, et just pensionärid (nn generatsioon U) toidavad USA tööturu kasvu kuni aastani 2016. Naised on aga kasutamata ressurss ühiskondades (sh paljud tärkavad turud), kus nad alles sisenevad haridussüsteemi ja tööturule.

Talenditurg muutub globaalsemaks, migratsioon on viimasel kümnendil kasvanud enam kui 40%. Migrantide voog on olnud valdavalt OECD riikide suunaline, aga finantskriisi mõjul viimastel aastatel veidi tagasi tõmmanud, sest keskkond sisserändajatele on muutunud vaenulikumaks, seda nii suhtumise kui ka regulatiivsete piirangute mõttes. Majanduse kosudes hakkab läänes tööjõu nõudlus ja sellega koos ka migratsioon taas kasvama. Varasem migratsiooni ühe-suunaline muster on aga mitmekesistumas: tärkavatest majandustest läände rännanud talendid suunduvad üha enam tagasi koduriiki, kus võrreldes raskustes siplevate lääneriikidega nähakse ahvatlevamaid eneseteostuse- ja ärivõimalusi (globaalset talentide liikumist käsitles Fututoa lugu).


Kuidas trenditeadmisest kasu saada?
Trenditeadmisest võib olla suur kasu sihtide seadmisel ja strateegiliste valikute tegemisel. Kõige lihtsam viis selle kasuni jõuda, on alustada lihtsate küsimuste esitamisega nende tähenduse kohta oma organisatsioonile. Näiteks:
  • Millised on meile trendidest tulenevad peamised võimalused? Millised on ohud?
  • Mida uut saaksime me trende teades ette võtta? Või vastupidi – mis on need asjad, mida oleme alati teinud, kuid peaksime tulevikus ehk hoopis lõpetama?
  • Ja loomulikult – millal on parim aeg või viimane võimalus tegutsemiseks?
E&Y raport sisaldab sellise mõtteharjutuse tegemiseks head alget – iga trendi lõpus on toodud trendi-spetsiifilised võtmeküsimused. Selline küsimuste õhkuviskamine ja ajuründamine aitab vaatamata väliskeskkonna komplekssusele ettepoole vaadata ja teravdada tähelepanu just neile aspektidele, mis tulevikuedu jaoks tähtsaimad.

0 kommentaari :

Postita kommentaar