esmaspäev, 11. juuli 2011

Talendikõrb kesk rahvaküllust

Pilt: Google Images

Täna on kõikjal maailmas poliitikakujundajate prioriteetide eesotsas töökohtade loomine. Keskendumine võitlusele tööpuudusega varjutab laiema avalikkuse ja valitsuskabineti aruteludes aga üha teravamaid jooni võtvat talendikriisi. Ettevõtjad on siiski juba mõnda aega mures olnud. Varem, kui me oodatagi oskame, on käes sedavõrd suur talentide nappus, et lahendamata jättes pidurdab see majanduskasvu kogu läänemaailmas.

Sestap ei tohiks järgnevad numbrid kedagi ükskõikseks jätta: USA-s on aastaks 2030 juurde vaja 25 miljonit talenti, Lääne-Euroopas aga üle 45 miljoni. Just sellise tulemuseni jõudsid oma jaanuarikuises raportis „Global Talent Risk: Seven Responses“ (Globaalne talendirisk: seitse vastust) World Economic Forum ja Boston Consulting Group (BCG). Talent ei ole seejuures mitte järgmine Albert Einstein või Mark Zuckerberg, vaid kõrgeltkvalifitseeritud spetsialist, kelle hulka eeldatavasti kuulub ka enamus selle kirjatöö lugejatest.

Probleemi juured ei ole saladus - põhjapoolkeral toob paljudel erialadel tööjõupuuduse kaasa vananev rahvastik ja sobimatu hariduslik ettevalmistus. Kokku lahkub CEDEFOP-i prognoosi järgi Euroopa Liidus (EL) tööturult järgmisel kümnel aastal üle 70 miljoni töötaja ehk ligi kolmandik. Esimesi märke talendikriisist on juba näha - näiteks Saksamaal on 70% ettevõtetest suuri raskusi õigete inimeste leidmisega.

Seni on paljud riigid ja ettevõtted oma talendipuuduse leevendamisel tuginenud migrantidele. Sellest tulevikus ei piisa. Probleem ei ole enam selles, et mõnes piirkonnas on talente üle ja teisal puudu. Kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu nappus saab lähikümnenditel valitsema kõikjal. Lõunapoolkeral on peamiseks põhjuseks lihtsalt töötajate madal kvalifikatsioon ja ebaühtlane haridustase. Näiteks McKinsey Global Institute'i hinnangul vastab rahvusvaheliste korporatsioonide nõuetele vaid 25% India ja 20% Venemaa spetsialistidest. Seega ootab neid maid ees veelgi keerukam kaksikprobleem – paljudele ei leidu sobivat tööd, vajalike oskustega inimesi aga napib.

Läänemaailmas saab valitsema talendinappus (joonis: BCG)

Tuleviku töökohad
BCG eksperdid prognoosivad, et kõige rohkem kasvab lähikümnenditel vajadus juhtide, tippspetsialistide ja inseneride-tehnikute järele. Enamikes riikides ja majandusharudes suureneb nõudlus nende järele üle 4% aastas. Arengumaades on peagi vajaka spetsialistidest kaubanduse, kaevanduse, ehituse, transpordi ja kommunikatsiooni vallas. Arenenud maades on kõige suuremat kasvu oodata hariduses ja tervishoius. Tööstusspetsialistide nõudlus on suur kõikjal, tipnedes üle 10%-lise kasvuga arenguriikides pärast 2020. aastat. Kokkuvõtvalt, tulevikus on osades riikides (nt Jaapanis) talendinappus kõigis majandusharudes, kõikjal aga on puudu töötajatest sellistes valdkondades nagu tervishoid, IT, haridus, äriteenused.

Võttes lisaks arvesse megatrende (nt globaliseerumine) ja majandusharuspetsiifilisi trende (nt toodete kliendi soovide järgi kohandamine) tuuakse raportis näiteid ka enimnõutud ametitest: insenerid, füüsikud, tee- ja linnaplaneerijad, veebiarendajad, programmeerijad, investeerimisnõustajad jt. Paljud lihtsamad ametid muudab tehnoloogia aga iganenuks. Siiski tasub nii poliitikakujundajatel kui tööinimestel meeles pidada, et töökohti tekib rohkem pensionile siirdujate lahkumise tõttu, mitte päris uute töökohtade loomisel. Seega vajatakse talente kõigis valdkondades, ka neis, kus valitseb langustrend.

Vana amet, uued oskused
Samas tuleb arvestada, et töötajatelt eeldatava oskustepagasi tase tõuseb pea igal ametipostil. Ka kõige lihtsamate tööde tegijatelt nõutakse tulevikus üha sagedamini kesk- või kõrgkvalifikatsiooni. Lisaks oodatakse neilt oluliselt paremat suhtlusoskust, kultuuritaju, arvutitundmist jne. Näiteks täna on arenenud riikide tööstussektori personalist kutse- või kõrgem haridus kolmandikul. Innovatiivsete ja keerukamate tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt tööstuses eeldab aga kõrgkvalifitseeritud töötajate osakaalu olulist tõusu. Pealegi saavad tänastest „kuumadest“ oskustest „külmad“ pea sama kiiresti, kui muutub toodete elutsükkel. Manpower-i hinnangul võib oskuste-tsükkel, mis kunagi vältas 3 aastat, täna olla vaid 9 kuud. Seega peab õpe saama elu loomulikuks osaks.

Kõik ametid nõuavad tulevikus paremaid oskusi (joonis: CEDEFOP)
 
7 sammu talendikriisi leevendamiseks
"Põhimõte peaks olema - toeta kõike, mis teeb meid targemaks ja mis meelitab rohkem tarku inimesi meie maale"
 Thomas Friedman, New York Times'i kolumnist

Saabuv kriis on nii sügav, et toob kaasa suuri muutusi riikide tööturupoliitikas ja ettevõtete äripraktikas. Järgmised kümnendid pakuvad kuldseid võimalusi migreerumisele avatud hea haridusega spetsialistidele ja mobiilsus suureneb paratamatult. Saabub globaalse tööjõu ajastu. Juba praegu on headhunting mitmel pool riiklik strateegia. Tulevikus karmistub riikidevaheline võitlus helgematele peadele veelgi. Eduks on oluline ettevõtete ja valitsuste koostöö.

Raporti autorid on teinud põhjaliku töö sõeludes maailmas rakendatavatest ja ekspertide poolt intervjuudes soovitatud uudsetest praktikates välja parimad. Nad pakuvad välja seitse sammu talendikriisi leevendamiseks, kuid rõhutavad, et iga riik, iga ettevõte peaks nende seast leidma just endale sobiva lahenduse:
  • Tegele strateegilise tööjõu planeerimisega, et teadvustada lahknevusi tööjõu nõudluses ja pakkumises
  • Lihtsusta migratsioonireegleid, et ligimeelitada vajalikke talente kogu maailmast
  • Soodusta "ajude ringlust", leevendamaks „ajude väljavoolu“
  • Tekita talendi "trellid", pakkudes võimalusi nii horisontaalseks kui vertikaalseks karjääri- ja haridusteeks
  • Innusta lühiajalist ja virtuaalset mobiilsust, et ettevõtete ligipääs vajalikele oskustele oleks lihtsam
  • Laienda talendifondi, kasutades ära naiste, vanemaealiste ja immigrantide potentsiaali
  • Tõsta inimeste tööalast konkurentsivõimet, edendades tehnoloogilist kirjaoskust ja kultuuridevahelist õpivõimet
7 sammu talendikriisi leevendamiseks (joonis: BCG)

On oluline mõista, et haridus, koolitus ja migratsioonipoliitika üksi ei suuda leevendada talendipõuda. Kriisi tõsidust arvestades tuleb kindlasti laiendada ka talendifondi. Vanemaealiste, naiste ja immigrantide talendipotentsiaal jääb sageli kasutamata. Siit tulekski alustada. Praegu puudub tihti valmidus ja teadmised vanemaealiste oskuste ärakasutamiseks. Naiste karjääri takistavad töö- ja pereelu ühitamisega seotud probleemid. Paljud immigrandid töötavad uuel kodumaal oma kvalifikatsiooniga võrreldes madalamal ametipostil.

Eesti võimalused
Eestiski on talendikriisi algeid märgata. IT-firmade müügitöötajad tegelevad projektide asemel töötajate otsimisega ning kolme aasta jooksul leiaks rakendust 6 500 uut IT-spetsialisti. Veelgi pingelisemaks muutub olukord paari aasta pärast, sest majandusministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab meil juba 2014.a rohkem inimesi tööturult lahkuma kui on uusi sisenejaid. Ohutunne ei ole aga veel piisavalt põletav – näiteks "Talendid koju"-kampaania pälvis palju kriitikat. Ometi on see tänuväärt algatus ja leiab kindlasti koha Eesti tulevases talendipoliitikas.

Väiksemaid algatusi eelpool soovitatutest nagu ettevõtlusõppe edendamine tööalase konkurentsivõime tõstmiseks ja teadlaste kojutoomine „ajude ringluseks“ on juba ellu viidud. Talentide püüdmiseks peab Eesti aga oluliselt rohkem pingutama. Vaja on teadlikku, koordineeritud tegutsemist, mis seoks erinevad algatused selgesihiliseks talendipoliitikaks. Võtmeks on see, et Eesti eliit võtaks talentide küsimuses eestvedaja rolli.

Pakutud seitsmest sammust vääriks mitu Eestis kohest rakendamist:
  • tänasest tööjõuvajaduse prognoosist peaks välja kasvama strateegiline oskuste puudujääkide (ingl k skill gap) analüüs ja sellele tuginev talendipoliitika
  • talentide migratsioonireegleid tuleks jätkuvalt lihtsustada ja luua soodsad tingimused tööturismiks – sihtrühmaks noored hea haridusega inimesed, kes nn otsivas eas üritavad leida üle maailma eneseteostuse võimalusi
  • haridussektor peaks rahvusvahelistuma, et tuua siia andekaid tudengeid (nö kaheastmeline immigratsioon) ja vormida Eesti üliõpilastest talendi-nimetuse väärilised
  • kui mujal soovitatakse talendifondi laiendamiseks tegeleda naiste probleemidega, siis meil on lisaks oluline ka harimatute meeste mure, sest 12-14% noortest on "raisatud ressurss", kuna ei jõua põhiharidusest kaugemale

Loe „Eesti ja talendid“ teemal lisaks Kasvuvisioon 2018 materjalidest.

2 kommentaari :

Veigo Kell ütles ...

Ma kardan, et märgitud "talendikõrb" on pigem inimpotentsiaali pikaaegse sundkuivendamise otsene tagajärg, mille vastu eelloetletud meetmetega eriti ei võitle. Ka BCG ja McKinsey püstitatud eeldus, et laenurahal vohav majandusmudel on igavene nähtus, pole väga kindel. Pikemalt http://bit.ly/rjPhu4

Kadri Kuusk ütles ...

Igati nõus, et juhtimispraktikad on väga olulised inimeste potentsiaali avamisel. Tegelikult juhtis ka loo aluseks olev raport tähelepanu sinu poolt viidatud uue põlvkonna teistsugustele ootustele tööelu osas ja ettevõtete vajadusele nendega arvestada. Kaks märkust siiski teiste kommentaaride osas.

Esiteks, kindlasti on enamus prognoosimudeleid inertsed ja tuginevad hetkel domineerivatele arusaamadele majanduse toimimisest. Samas, kui majanduskasv kujunebki ennustatust aeglasemaks, napib sellele vaatamata peagi häid spetsialiste, kuna pensionilesiirdujaid on lihtalt sedavõrd palju. Nagu loos märkisin - ka kokkutõmbuvad majandusharud vajavad uusi spetsialiste. Samuti ei muuda majandusmudeli eeldused näiteks fakti, et viimase majanduslanguse perioodilgi oli meil puudus IT-spetsialistidest.

Teiseks, kuna lugu keskendus talendifondi kokkukuivamisele ja mitte ettevõtete juhtimisele, olid soovitusedki sellesuunalised. Kui ei ole hea haridusega spetsialisti, ei ole ka kellegi peal paremaid juhtimispraktikaid järele proovida. Seetõttu ei tahaks nõustuda järeldusega, et talentide nappus on pseudoprobleem. Loo põhisõnum ongi, et koolitus, juhtimispraktikate parandamine jmt ei ole piisav lahendus. Tähelepanu vajab ka talendifondi laiendamine (nt vanemaealiste, naiste potentsiaali ärakasutamine). Pealegi aitab viimane kaasa ka paremate eneseteostusvõimaluste pakkumisele.

Postita kommentaar