kolmapäev, 29. juuni 2011

Singulaarsus – inimese viimane leiutis

Marvin, depressiivne robot Douglas Adamsi samanimelise raamatu põhjal tehtud filmis "Pöidlaküüdi teejuht galaktikasse" (pilt: fotomontaaž)

Hetkest, kui masin saab intelligentsemaks kui inimene ja suudab ise luua, osutub tema looming inimese omast etemaks. Ehk teisisõnu võime kõrvalt vaadata, kuidas ilma inimese osaluseta leiutatakse uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid ning seda kõike aina kiirenevas tempos. See moment on saanud nimetuse singulaarsus1.

Tulevik, mil masinad muutuvad inimestest targemaks, on viimasel ajal üha tihemini tähelepanu tõmmanud. Tänavugi on sellest oma kaaneloo teinud juba ajakirjad Time Magazine ja Wired. Eestis on singulaarsusest rääkinud Daniel Vaarik Memokraadi blogis ja Jaan Tallinn, üks Skype’i asutajatest (nt ajakirjas UT ja loengul EÜS-s). Ainest jätkuvateks aruteludeks annab tehnoloogia üha kiirenev areng, mis ennustab inimese keha, meelte, olemuse, aga ka kogu ühiskonna täielikku ja tagasipöördumatut muutumist.

Singulaarsuseteooria ühe tuntuima eestkõneleja, Ray Kurzweili 2 hinnangul pole see muutus mitte ainult möödapääsmatu, vaid asub juba käegakatsutavas tulevikus. Märksõnad nagu “surematus,” “intelligentsuse plahvatus” ja väited füüsilise inimkeha kasutuks muutumisest ning selle sulandumisest masinatega kõlavad paljudele meelelahutusliku utoopiana, aga mõnedele kindlasti ka inimloomust hävitava maailmalõpu kuulutusena. Kui seda vürtsitada Kurzweili ambitsiooniga tuua oma isa surnust tagasi, siis sellest piisab, et asi hakkaks tunduma tõsiteaduse asemel musta maagiana.

Sellegipoolest on nii singulaarsusteoorial kui seonduvatel teadussuundadel olemas tõsiseltvõetavad pooldajad ja kriitikud nii kunstliku intelligentsi (elik tehisintellekti), nano- ja bioteaduste, geneetika kui ka teiste teadusharude esindajate seas. Emotsioone asendavad neis vaidlustes faktid ja tõestatavad teooriad. Selle teemaga tegelevad igapäevaselt paljud teadlased ja insenerid, loodud on Singulaarsuse Ülikool (asub NASA-s, asutajate hulgas Google), toimuvad regulaarsed teaduskonverentsid (nt Singularity Summit) jne.

Kiirenemise kiirenemine
Singulaarsusteooria keskmes on eksponentsiaalne kasv ehk samm-sammult sirgjoonelise arengu asemel aina järsemalt ülespoole kihutav arengukõver. Muutuste kiirenemises veendumiseks võib piirduda tehnoloogilise arengu hindamisega viimase sajandi jooksul. Näiteks kulus 50 miljoni kasutajani jõudmiseks telefonil 74 aastat, televiisoril enam kui poole vähem ehk 34 aastat, aga iPod, Hotmail ja Facebook on selle teetähiseni jõudnud vastavalt vaid 3, 2 ja 1 aastaga (vt seda illustreerivat joonist). Teisalt on ajahorisonti pikendades selle tunnistuseks kogu evolutsioon Maal – kui maakera vanus võrdsustada 24 tunniga, siis inimene, kes on elu maakeral kõige enam muutnud, võib oma eksistentsi siin lugeda vaid viimase 50 sekundiga (Homo sapiens lausa 5 sekundiga).

Ray Kurzweil'i koostatud arvutusvõimsuse hinna (mõõdetud MIPS e millions of instructions per second maksumusega) kasvujoon ühtib Moore’i seaduses kirjeldatud transistorite arvu eksponentsiaalse kasvukõveraga (allikas: Time Magazine)




Kui täna igaühe taskus olev mobiiltelefon on suuruselt miljondik, hinnalt miljon korda väiksem, ent võimsuselt tuhat korda võimekam kui Massachusets’i Tehnoloogiainstituudi MIT ainuke superarvuti 40 aastat tagasi, siis pöörates selle ümber 40 aastat tulevikku tundub ühtäkki kujutlusvõime otsa saavat. Mida suudaks nutitelefonist miljon korda väiksema, aga tuhat korda võimsama tehnovidinaga peale hakata? Sellest seadmest ei ole tõeline tehisintellekt mõnede ekspertide sõnul enam väga kaugel.

Tehnoloogia+intellekt
Tehisintellekt (ingl k artificial intelligence e AI) on juba täna laialt levinud. See on näiteks Deep Blue võidu taga Kasparovi üle ning pesitseb laialtlevinud soovitussüsteemides Amazon.com-is ja Netflixis. AI-d kasutavad lugematud finantsalased arvutisüsteemid, mis omavahel (st inimese osaluseta) kaubeldes on juba põhjustanud hetkelisi börsikrahhe (nt mullune Dow Jones’i 6. mai flash crash), et seejärel sama kiiresti taastuda. Ent ükski nendest AI-süsteemidest ei läbiks veel Turingi testi (sisuliselt pime-test inimesele, kus ta ei tee enam vahet, kas talle vastab inimene või arvuti). Olemasolevate AI rakenduste puhul on nimelt tegemist väga fokuseeritud oskustega, sisuliselt niši-tehisintellektiga. Arvuti suudab lüüa maailmameistrit males, kuid ilma ümberhäälestuseta ei saaks ta hakkama mulle meeldivate filmide soovitamisega.

Singulaarsuse Püha Graali nähakse üldises tehisintellektis (ingl k artificial general intelligence), mis suudab emuleerida inimaju ja sealt edasi kogu sootsiumi. Sinna kord talletatu koguneks ja seostuks kõigi muude teadmistega. Tehisaju suudaks neid teadmisi seostada ja analüüsida inimmõistuse moodi selle vahega, et midagi ei unune ja kõik toimub märksa kiiremini kui inimajus. Sellele teooria nõrkuseks on teadlased pidanud aju neurokeemilise ülesehituse keerukust – kõik need juhuslikud assotsiatsioonid ja mõttevälgatused, mida me tunneme inimteadvusena, on liiga keerulised vaid ühtede ja nullidega opereeriva arvuti jaoks järgi teha.

Delegeerides leiutamise leiutisele
Õnnestumise korral peaks tehnoloogia, mis ületab inimintellekti, siiski suutma luua üha paremaid leiutisi -- tehnoloogiad, kontseptsioone, loomingut, miks mitte ka kunstiteosed. Täiuslikemaid kui inimene eales suudaks. Ja seda kõike märksa kiiremini kui senine progress meil seda kogeda on lubanud. Võib-olla laiendab see superintelligents inimese vaimseid võimekusi nii nagu autod ja lennukid on “pikendanud” me füüsilisi võimeid. Räägitakse juba teadvuse “üleslaadimisest” arvutisse (või kuidas iganes me seda seadet tulevikus nimetame), mis nö lahutab hinge kehast ja tagab sisuliselt indiviidi surematuse. Kui teadvus on salvestatav, siis järelikult on ta ka andmete kombel edastatav. Andmeid on võimalik saata valguse kiirusel. See aga võimaldab ületada inimea jooksul teostatava tähtedevahelise reisi barjääri. Täna jääb inimese maksimaalne eluiga sadades kordades alla ajale, mis oleks vaja reisimiseks lähima tähesüsteemini 4,2 valgusaasta kaugusel (olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades kuluks sellele umbes 75 tuhat aastat).

Järelikult peale singulaarsuse-hetke võib kaduda inimese roll arengu vedajana, kuna tehisintellekt mõtleb meist niipalju kiiremini ja jõuab ükstapuha millise eelnevatel saavutustel tugineva innovatsioonini kiiremini. Võimalik. See on kahtlemata hea uudis kõigile tugitoolisportlastele! Ent seda helget tulevikku tumestab teisalt teadmatus taolise tehnoloogilise “suure paugu” tulemuste osas. Me võime tehnika küll seadistada inimreeglite järgi (sarnaselt Isaac Asimovi sõnastatud robootika kolmele seadusele). Ent kui mingi hetk see kõrgem teadvus leiab (ehk on meile arusaamatuid mõttekäike pidi jõudnud meist märksa kiiremini arusaamale), et inimene on ohuks iseendale, siis kas on välistatud, et ta käituks inimkonnaga samamoodi nagu me häiriva sääsega? Plaks! (Vaata ka „Kosmoseodüsseia,“ „Matrix“ triloogia, „Mina, robot“ jt)

Mis meil sellest?
See kõik võib tunduda utoopilisena, ent kindlasti mitte enam sellises ulmekirjanduse võtmes kui seda üle saja aasta tagasi kirjeldas H.G.Wells raamatus „Maailmade sõda.“ Tänaseks on selge, et üha kiirenevad tehnoloogilised muutused mitte ainult ei too meie õule üha uusi mugavaid iPad-i laadseid lahendusi, vaid kõigi muudatuste summana on inimeste elu radikaalselt muutumas. Ent kuna enamiku nende oodatavate muudatuste keskmes asub üha kiirenev tehnoloogiline areng, siis suurt pilti arvestades pole Eestil sugugi halb lähtekoht IT-asjades kaasa rääkimiseks, muutuste mõistmiseks ning neist parima võtmiseks. Samas kas meil on piisavalt kodumaist teadustegevust sellistes uutes kasvavates teadussuundades nagu AI, nano-bio-IT konvergents, kvantfüüsika jms? Piisavalt maailmas toimuvaga kursis olemiseks, oma teadmistega sinna panuse andmiseks ja siinsete oskustega nende arengute ärakasutamiseks. Kiirel kasvul puudub moraalne mõõde per se. Seda ei saa ära keelata, küll aga kujundada.

Kurzweil on asetanud singulaarsuse saabumise aastasse 2045 (oma sõnul olles selleski hinnangus konservatiivne). Aga isegi kui see saabub saja või mitmesaja aasta pärast, ainult osaliselt või mõnel teisel kujul kui täna ennustatud, siis selliselgi juhul muudab see meie elu täielikult ja pöördumatult. Kui valmis me selleks oleme?


Märkused:
1 - hetk, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ning kujuteldamatul moel ning kiirusel. Täpse terminina ‘tehnoloogiline singulaarsus’ eristamaks seda astrofüüsikas kasutatavast singulaarsuse mõistest, mis tähistab hetke kui aegruumi tavapärased seadused lakkavad kehtimast, näiteks mustas augus (vaata ka artiklit tehnoloogilise singulaarsuse kohta eestikeelses Vikipeedias).

2 - Asjast huvitatuil tasub lugeda Kurzweili raamatut “The Singularity Is Near” (2005) ja vaadata samanimelist dokumentaalfilmi temast, või siis hilisemat dokfilmi “The Transcendent Man” (2009).

6 kommentaari :

Siim Esko ütles ...

Väga kõhedusttekitav, Kristjan! Kui nüüd veel võimaluste poole pealt vaadata, siis on singulaarsus aga paljulubav. Kui ühte konkreetsesse teemasse minna, siis vast kõige tervitatavamad võimalused peituvad meditsiinis. Meditsiini eksponentsiaalsest arengust räägib TED sarjas väga hästi Daniel Kraft: Meditsiini tulevikust See ei ole aga jutt maagiast ja imelisest tulevikust. Paljud tema näidatud ulmelistest meditsiiniseadeldistest on juba tänapäeval olemas, ootamas kinnitusi.

Minu enda jaoks on meditsiini edasiminekul tähtis mitte see, et kauem elada, vaid elada väärtuslikumat elu, kui ebaõnn tabab. Daniel Kraft on näiteks onkoloog, ja ennustab, et ehk tal ei jätkugi kauaks tööd.

Siim Sikkut ütles ...

Meditsiin on kindlasti üks konkreetsem ala, milles tekib singulaarsuse poole liikumisest uusi võimalusi - sh äri alal, nt uute (meditsiini)toodete arendamiseks ja müümiseks.
Aga - suurim äri on ikkagi seal Püha Graali ehk tehisintellekti ümber ning AI võiks tulevikus imbuda kõikjale, kus on IT-süsteemid vähegi toimimas. Eesti tulevikuvõimalustest singulaarsuse kontekstis mõeldes seepärast tahaks mina enim vaagida, et kas sel AI-süsteemide alal meil teatud ärivariante.
Kasvõi ammu leierdatud mõte IT-alalt: äkki saame olla testiplatvormi pakkujaks (Eesti kui test-site)? Meil on väiksed ja samas piisavalt keerukad süsteemid, millele uusi lahendusi luua ja eksperimenteerida - kasvõi meie muidu iganenud (ühis)transpordi alal lihtsa näitena. Miks ei võiks üheks suunaks test-saidiks saamisel just AI-lahendustele kui tulevikuteemale end valmis panna ja platvormiks pakkuda?
Muidugi eeldab see senisega võrreldes meie IT-kompententside edasiarendamist, et oleks nutikaid kohapealseid rakendajaid ja edasiarendajaid. Aga nagu EST_IT@2018 seireski leitud - just sellises rakendamises ainult saabki olla IT-alal meie edu võti, kui me ise luua ei jaksa (ja AI või singulaarsuse alal ilmselt väga ei jaksa).

Mikk ütles ...

Huvitav postitus. Ma ei saa kuidagi öelda, et minu mõttemaailm nii suurtesse kaugustesse ulatub aga minule tuletab see teema meelde, et peaksime korra mõtlema eeldustele.
Kui saan õigesti aru siis kogu kõikehõlmava singulaarsuse teema, mis muutub targemaks kui inimene, taga on üks uskumus või dogma, mida pole kunagi teaduslikult ära suudetud tõestada. Nimelt usk, et kogu inimese mõistus on võimalik taandada ainult materiaalsele - ajus toimivatele keemilistele ja füüsilistele protsessidele. See on eeldus, mis tundub väga läbi kõlavat singulaarsuse teemast (ja paljust muust teadusest) ning pannakse tihti ühte potti teaduslikult tõestatud leidudega aga kui natuke süveneda siis tundub, et selleks pole mingit teaduslikku alust, et kindlalt uskuda, et kogu inimese teadvuse saab taandada ainult ajus toimuvatele keemilistele ja füüsilistele protsessidele.
Midagi, mille üle mõelda.

Kristjan Rebane ütles ...

Päris religiooniga ma seda ei võrdleks :) Tõsi ta on, et singulaarsusteoorial on nii kirglikke proponente kui tulihingelisi kriitikuid mitte lihtsalt uskumuse tasemel, vaid ka mitmetes teaduskoolkondades (nagu ka loos proovisin välja tuua). Selge see, et kõik ei ole lihtsalt seniste arengute ekstrapoleerimisele üles ehitatav ja üllatusi sel teel kogevad kindlasti mõlemad leerid. Samas olen mina seda meelt, et muutused (isegi kui need ei vii välja üldise AI-ni) saavad olema kiiremad ja suuremad kui me praegu suudame ette kujutada. Kui aega, võib guugeldada või youtube'ist otsida viiteid tänavutalvise Jeopardy telemängu kohta USA-s (märksõnadeks nt Watson, IBM). Seal pandi järjekorde märk maha arvuti mõõduvõtmisel inimesega - seekord siis näidates keeletuvastuse, kõnesüneteesi fassaadi kasutades arvuti võimet ajaloolis-kultuurilisi fakte leida.

Kristjan Rebane ütles ...

Samal teemal uudis rubriigist "nõrgad signaalid": IBM lõi esimese «aju kiibi» (allikas
http://www.e24.ee/536022/ibm-loi-esimese-aju-kiibi/)

Kristjan Rebane ütles ...

Võime ehk kergemalt hingata! Või vähemalt nii arvab Microsofti kaasasutaja Paul Allen, kelle arvates singulaasus küll saabub, ent sugugi mitte lähemas tulevikus (nagu Kurzweil ennustab). Loe pikemalt tema arvamusi ja kriitikat Singularity Summity puhul avaldatud MIT tänasest blogipostitusest: http://www.technologyreview.com/blog/guest/27206/

Postita kommentaar