teisipäev, 21. juuni 2011

Euroopa “uus normaalsus” maailmamajanduses nõuab valikute tegemist

Äsja ilmavalgust näinud uuring Euroopa atraktiivsusest välisinvesteeringutele "Restart: Ernst&Young`s 2011 European attractivness survey" tõi välja karmi tõsiasja: esimest korda ajaloos on Euroopa Liidu osa rahvusvahelistest välisinvesteeringutest (FDI) langenud tasemele, mis vastab üksnes Euroopa osale maailma sisemajanduse kogutoodangus (SKT-s), see on 26%. Võrdluseks -- veel kümme aastat tagasi tuli Euroopasse 43% maailma FDI-st. Euroopa languse taustal suurimateks tõusjateks on tärkavad majandused, kes esmakordselt püüdsid enam kui poole globaalsest FDI-st.

Siiski ei pruugi selline asjade käik olla Euroopale üksnes ohuks -- kui suudetakse ette näha ja muutuva maailmaga kohanduda, võib selline areng pakkuda ka uusi võimalusi. E&Y raport, mille allikateks on nii FDI statistika kui ka maailma tippjuhtide hinnangud, sisaldab vihjeid, mida tuleks ette võtta, et Euroopa atraktiivsust välisinvestoritele konkurentsitihedamas ja multipolaarsemas maailmas säilitada.

Investeeringud Euroopasse “pähklikoorel”
Samasugune otseinvesteeringute ümberjaotumine kui maailmas, on toimunud ka Euroopa siseselt. Kuigi UK ja Prantsusmaa on FDI atraktiivsuselt Euroopas endiselt juhtkohal, on suurenenud investorite huvi Saksamaa ning Kesk- ja Ida-Euroopa maade, sealhulgas Balti riikide vastu. Viimati nimetatutesse tulnud FDI projektide arv on viimase aastaga peaaegu kahekordistunud (33-lt 61-le). Juhtivaks maaks on Leedu, kelle arvele tuli 31 FDI projekti. Märksõnad, mida investorid Baltikumis tähtsaks peavad on oskused ja odavus ning lähedus Lääne-Euroopale. Valdkondadest on Balti riikidesse enim FDI-d tulnud õhutransporti, finantsteenustesse ja kommunaalteenustesse.

Kriisi mõjul on toimunud ka investeeringute sektoriaalse jaotuse muutus. Tähtsamatest investeeringusuundadest kasvasid kõige enam investeeringud töötlevasse tööstusesse (autotööstuses loodi veerand kõigist FDI tekitatud töökohtadest, tööstussektoris kokku aga peaaegu kaks kolmandikku) ja kaubandusse. Kuid suurima kiirenduse tegi tugiteenuskeskuste asutamine, kus investeerimisprojektide arv aastaga enam kui kahekordistus (22-lt projektilt 48-le). Investeeringute tüübi järgi domineeris olemasolevate ettevõtete laiendamine (44%), järgnesid omandamised (15%) ja greenfield investeeringud (13%)

Euroopa “uus normaalsus" maailmamajanduses
Kriis ei asendanud globaaltrende, vaid tugevdas neid veelgi. Globaliseerumine ja kapitalivoogude jaotumise ühtlustumine maailma erinevate piirkondade vahel jätkub üha jõulisemalt. Kiireneb uute majandusjõudude esiletõus. Arvude keeles tähendab see, et järgmise viie aasta jooksul kasvavad Hiina ja India majandus 83-74% ja eurotsooni oma üksnes 7% ning et Euroopa leiab end peagi oma uuelt normaalselt kohalt maailmas, kus tal pole enam monopoolsest seisundit.

Samas ei pruugi “uus normaalsus” tähendada Euroopale saatuslikku kaotust. Euroopa tugevusteks peavad küsitletud äriliidrid endiselt kõrgetasemelist ja kõige mitmekesisemate oskustega tööjõudu, sotsiaalse vastutustundega ühiskondasid, ettearvatavat ärikeskkonda ja tipptaset uurimistegevuses ja innovatsioonis. Nõrkusteks seevastu aeglast majanduskasvu, kõrgeid makse ja suurt avaliku sektori võlga ning ebapiisavat sidusust Euroopa majanduslikus ja poliitilises juhtimises. On ilmne, et Euroopa tugevused kaaluvad mitmekordselt üle tema nõrkused: kui toodud tugevusi rõhutas 75-82% küsitletutest, siis nõrkuste mainimine jäi 23-33% piiridesse.

Leitakse, et lähtuvalt uuest olukorrast maailmamajanduses peab Euroopa tegema valikuid, sest ta ei suuda enam tooni anda kaugeltki kõikides ärivaldkondades. Euroopast peab saama selektiivne liider neis valdkondades, kus ta oma tugevusi kõige paremini ära kasutada saab. Mida võiks siis Euroopa fookusesse võtta?

Tervelt 82% küsitletud ettevõttejuhtdest olid seisukohal, et Euroopasse tasub investeerida siinsete talentide pärast. Lisaks sellele teevad Euroopa investoritele atraktiivseks veel Euroopa arenenud ja arenevad linnastud ning infrastruktuuri ja innovatiivsete ettevõtlusparkide arendamine. Kasvuvõimalusi nähakse ka Euroopa üha rohelisemaks ja digitaalsemaks muutumises: investorid näevad järgneva kahe aasta jooksul Euroopa kasvu veduritena peaasjalikult just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja cleantech äri.

Euroopa tulevikukliendid Aasiast
Lisaks spetsialiseerumisvajadusele peab Euroopa järjest sihikindlamalt hakkama orienteeruma FDI tulevikuallikatele -- Hiinale ja Indiale, kelle osakaal Euroopa FDI-s on seni jäänud tagasihoidliku 6% piiridesse. Euroopal pole võimalik jääda kõige olulisemate tegijate hulka maailmamajanduses, kui kiire majanduskasvuga maade rahvusvahelised korporatsioonid investeerivad Euroopasse üksnes minimaalselt selleks, et säilitada siin kohalolekut. Samas ei paku Euroopa kidur majanduskasvu perspektiiv Aasia investoritele põhjust enamaks.

Investorite ootused Euroopa osas on teistsugused kui maailmas üldiselt
Kuivõrd Euroopasse investeerijatel pole reeglina vaja oskustööjõu kvaliteedi, infrastruktuuri ja õigussüsteemi pärast muret tunda, on siin nende soovide pingerida hoopis teistsugune. Kui mujal maailmas on investori põhimureks oskustööjõu nappus ja maksustamisküsimused jäävad hoopis tahaplaanile, siis Euroopas peavad investorid maksude ja tööjõukulude küsimust kõige prioriteetsemaks.

Tõsi, Euroopa on kallis piirkond, kuid kas mitte sellesama kalliduse pärast ei tule investoritel Euroopas muretseda selle kõige pärast, mis mujal maailmas neile maksuküsimustest enam muret teeb? See on tööjõu ja infrastruktuuri kvaliteedi, läbipaistva ja stabiilse valitsemise, kõrgtasemelise teaduse jne pärast. Siiski on ka see täiesti loomulik, et ettevõtjatele meeldiks, kui Euroopa ei oleks nii kallis kui ta praegu on. Samas ei tohiks me Eestis veel jätta tähelepanuta neid tegureid, mida investorid 2010. aastal oma investeeringute tegemisel maailmas üldiselt kõige olulisemaks pidasid.


Allikas: Ernst & Young

Võistlus FDI-le atraktiivse asukoha pakkumise nimel ei saa olema lihtne, kuid eriti peaks oma positsiooni tugevdamise pärast pingutama Kesk- ja Ida-Euroopa maad, et võita tagasi kriisis kaotatut. See tähendab nii rihma pigutamist kui ka enamat ja fookustatumat panustamist innovatsiooni ja talentidesse. Kiiret majanduskasvu vajaval ja väikese koduturuga Eestil on vaja siin topelt kiire ja ettenägelik olla, sest hilinemine tähendab võimaluste kaotamist.

0 kommentaari :

Postita kommentaar