neljapäev, 9. juuni 2011

Äikesepilved Euroopa tervishoiu kohal


Kogu Euroopas on valitsused raskustes ülejõu paisuvate tervishoiukuludega, mis Maailmapanga hinnangul kasvavad aastaks 2030 ka olemaoleva kulustruktuuri juures praeguselt 8%-lt 14%-ni sisemajandusest. Õhus on küsimus, kuidas tagada tervishoiusüsteemide kestlikkus?

Probleemi teadvustamise vajalikkust tajudes võttis Economist Intelligence Unit (EIU) vaatluse alla Euroopa tervishoiusüsteemi mõjutavad tulevikutrendid ning koostas raporti The Future of Healthcare in Europe (Tervishoiu tulevik Euroopas), mille osaks on ka viis erinevat tervishoiu tulevikustsenaariumi aastani 2030.

Tervishoiukulusid kasvatavad neli peamist tegurit
Kaks omavahelises sõltuvuses ning tervishoiu kulustruktuuri mõttes kõige koormavamat ja mõjukamat tegurit on vananemine ning kroonilised haigused. Euroopa riigid on maailmas ühed kiiremini vananeva rahvastikuga, jäädes selles alla vaid Jaapanile. Aastaks 2030 on ligi 24% inimestest Euroopas üle 65 aasta vanused (võrreldes 16% 2000 aastal). Samuti näitab kasvutrendi krooniliste haiguste esinemine, mille üheks põhjuseks on inimeste pikenev eluiga. Juba täna põeb 1/3 eurooplastest vähemalt üht kroonilist haigust ja nende ravi võib röövida kuni 70% tervishoiueelarvetest.

Vaadates EL riikide tervishoiusüsteemide tulevikku loodetakse optimistlikult tehnoloogia läbimurretele materjaliteadustes, geeni- ja biotegnoloogias, bioinformaatikas jms, mis paljud haigused tulevikus seljatavad, kuid muudavad samas ka tervishoiu kallimaks. Näiteks on viimase 15 aasta jooksul uue ravimi turuletoomisega seotud kulud 10-kordistunud.

Muutunud on ka patsientide poolne nõudlus. Ühelt poolt on neist tänu info kättesaadavusele saanud targad tarbijad, kelle ootused teenuse kvaliteedile on kasvanud. Riikidel on kulutusi tervishoiule väga keeruline optimeerida olukorras, kus ligi pooled arvamusuuringutes osalenud patsientidest leiavad, et hind ei tohiks olla mingi argument raviga seotud otsuste langetamisel. Teisalt kasvatavad inimeste ebaterved eluviisid tervishoiukulutuste koormat, nt on ligi 20% kooliealistest ning 60% täiskasvanutest ülekaalulised, mis tähendab kasvavaid kulutusi krooniliste haiguste raviks.

Tervishoiu tulevikku enim mõjutavad trendid
• Tervishoiukulutuste kasvu ei tõuka tagant mitte ainult eeltoodu, vaid lisaks ka poliitikakujundajate arusaam, et inimeste tervisliku seisukorra paranemisel on positiivne mõju rahva rikkusele.

• Senise universaalse riikliku tervishoiusüsteemi mudeli säilitamine viib nõudluse kasvades ning rahatamisvõimaluste kahanedes raviasutuste liitmiseni ning raviteenuste sisu optimeerimiseni.

• Esmatasandi arstiabi osutajate (s.o. perearsti ja õendusabi) roll tervishoiusüsteemis kasvab, muutudes koordinaatoriteks patsientide kompleksseid vajadusi arvestava ravijuhtimise korraldamises.

• Üha enam propageeritakse tervislikumaid eluviise ning rakendatakse preventiivseid tegevusi vältimaks haigestumisi.

• Fookusesse võetakse terviseandmete kogumise edendamine ja läbipaistvus, et suuta prioritiseerida investeerimisotsuseid.

• Patsientidel tuleb oma tervist puudutava eest võtta senisest rohkem vastutust.

• Vähendamist vajab bürokraatia ja liberaliseerimist reeglid, mis paisutavad kunstlikult kulutusi meditsiinialastele uuringutele ning piiravad tervishoiutöötajate rolle.

Viis võimalikku arenguteed Euroopa tervishoius
Trendide ja mõjujõudude baasilt on EIU eksperdid välja joonistanud viis võimalikku tulevikustsenaariumi kirjeldamaks Euroopa tervishoiumaastikku aastal 2030. Kuigi ükski neist tulevikest ei saa täpselt sellisel kujul teoks, pakuvad stsenaariumid selgitavat raamistikku käimasolevatele tervishoiusüsteemi reformi aruteludele. Järgnevalt põgus sissevaade neisse erinevatesse tulevikupiltidesse.

"Tehnoloogia triumf"
Tehnoloogilised lahendused eluteadustes teevad tervishoius võidukäiku ning paljudele vanusega seotud kroonilistele haigustele on leitud ravimid. Personaalmeditsiin on arenenud ja kasvanud on diagnostika osatähtsus. Hüppeliselt kasvab inimeste arv, kelle tervislikku olukorda jälgib ja igapäevases tervisekäitumises assisteerib elektrooniline patsiendihaldur (e-health manager, eHM). Turule jõuavad „nanolahendused“ haiguste raviks. Tervishoidu käsitletakse pigem investeeringuna kui kuluartiklina ja stabiilne poliitiline keskkond Euroopas soosib ettevõtluse arengut tervishoiuteenustes. EL riikide SKT-st kulub tervishoiule ligi 20% ning enamus sellest läheb uute tehnoloogiate rakendamiseks. Inimesed elavad terve ja tootlikuna kõrge eani -100-110 aastaseks - ja hääbuvad seejärel kiiresti.

"Ühinenud Euroopa"
Euroopa Liidu riikide katsed tervishoiu rahastamise kriisi rahvuslikul tasandil lahendada on ummikusse jooksnud ja andnud rohelise tule tervishoiusüsteemide ühendamiseks Euroopa föderaalsesse tervishoiusüsteemi (European Federal Healthcare System, EFHS). Selle sammuga saavutatakse olulist kulude kokkuhoidu ning mastaabisäästu efekti, paljuski tänu ühtsele e-tervise süsteemile. Tervishoiu tsentraliseerimisel on EL-l väga suured võimalused. Üheks eelduseks selle realiseerimisel on ühtsete tervishoiuteenuste kvaliteedi standardite kehtestamine EL-is.

"Heaolu kõigepealt"
Jõupingutused suunatakse ravilt tervise edendusele. Arstide töötasu hakkab sõltuma mitte ravijuhtude arvust, vaid sellest, kui hästi neil õnnestub inimesed tervena hoida. Saadakse aru, et ennetus on tunduvalt kuluefektiivsem kui tagantjärele ravi. Eriti siis kui suudetakse vältida haigestumist kroonilistesse haigustesse või ära hoida traumasid. Rõhk ennetustegevusele saab määravaks ka majandusarengule kuna selle tulemusena on rohkem tervet tööjõudu tööjõuturul ning tervishoiust saab kogu-valitsuse-asi.

„Nõrgemad rambivalguses“
Selle asemel, et vaevata pead, kuidas pakkuda üha kallinevat tervishoiuteenust kõigile kodanikele, suunavad Euroopa riikide valitsused oma tähelepanu eelkõige haavatavamatele sotsiaalsetele gruppidele nagu vanurid, vaesed, etnilised vähemused. Luuakse uusi kohaliku tasandi detsentraliseeritud juhtimisega institutsioone, mis haaravad enda alla lisaks tervishoiule ka muid sotsiaalseid teenuseid (eneseabi koolitusprogrammid jms).

"Laissez-faire"
Valitsused pole suutelised tagama olemasolevate tervishoiusüsteemide rahastamist. Euroopa järgib USA eeskuju ning suurem osa tervishoiust läheb avalikult sektorilt üle erasektori kindlustajate ja teenuseosutajate kätesse. Riik jääb rahastama vaid väikest osa teenustest ühiskonna kõige vaesematele. Riigi peamiseks rolliks jääb kodanike terviseteadlikkuse tõstmine, informeeritud otsuste tegemise julgustamine ja e-tervise propageerimine. Kasvav konkurents mõjutab teenuse kvaliteeti positiivses suunas ning võidavad patsiendid.

Kui me ei vormi oma tulevikku, vormib tulevik meid ise
EIU kodulehel on sadakond inimest andnud oma hinnangu, millist eelkirjeldatud tulevikest peavad nemad kõige tõenäolisemaks ja kõige ihaldusväärsemaks. Kuigi unistatakse “Tehnoloogia triumfist” peetakse asjade tänast käiku arvestades tõenäoliseks pigem tulevikku “Nõrgematega rambivalguses”.

Mida eeltoodu Eestile tähendada võiks? Alustada võiks küsimusest, kas Eesti seni tõhus tervishoiusüsteem annab alust olemasolevaga rahuloluks olukorras, kus meid kimbutab arstide väljaränne ning tööealise elanikkonna osakaal rahvastikus kahaneb. Või tuleks ehk ka meil tervishoiu tuleviku üle esimese sammuna avatumalt ja avalikumalt arutema hakata, et jõuda otsusteni ajaks, mil veel pole hilja.

0 kommentaari :

Postita kommentaar