teisipäev, 24. mai 2011

Võitlus elektriautode kasumipiruka pärast

Pilt: World Bank / PRTM Management Consultants


















Kui elektriautode müügiargument on ennekõike leevendus ökomuredele ja puhtam linnakeskkond, siis tootjad ja teenusepakkujad arvutavad kasu märksa mõõdetavamas vääringus. Bain & Company on peamiselt energiafirmadele suunatud teemapaberis Is your electric vehicle strategy shock-proof? (Kas su elektriauto strateegia on löögikindel?) välja arvutanud, et keskmise elektrisõiduki pealt saaks kogu auto elutsükli vältel - 10 aasta jooksul - puhaskasumit teenida umbes 3000 eurot ning enamus sellest jääb just väljapoole autode tootmist.

Kogu elektromobiilse tööstusharu „võidufond“ jaguneb mööda väärtusahelat äärmiselt ebavõrdselt. Kuigi käibed on suuremad just sõidukite ja komponentide tootmise ja müügi osas, siis jäävad kasumlikumad tegevused väljapoole autode tootmist kui sellist.

Kasumlikumad ärivõimalused asuvad väärtusahela väiksemates niššides. Allikas: Bain&Co
Bain & Co soovitused nendesse väiksematesse niššidesse liikuda on suunatud eeskätt energiaettevõtetele, kes nende hinnangul pelgalt „kütusemüügiga“ elektriautode turul rikkaks ei saa ning peaks oma tegevuste spektrit märksa laiemalt vaatama. Samas üritavad ennast elektromobiilsesse väärtusahelasse haakida ka tegijad teistest sektoritest, kes samuti traditsioonilisest autotööstusest väljapoole jäävad– akutootjad, parklaoperaatorid, finantsteenuste pakkujad, IT-firmad.

Järgnevalt on Bain & Co välja toonud kuus perspektiivikamat valdkonda, mida eeskätt elektrienergia tootjad ja müüjad peaksid konkurentsis püsimiseks silmas pidama:
  • Elektrivõrgu juhtimine– taastuvenergia osakaalu kasv ühelt poolt ning roheline transport teiselt poolt toob kaasa suuremaid koormuste kõikumisi, kuid samal ajal pakub võimalusi ka nende silumiseks. Näiteks võivad autoakud olla kasutusel energia talletajatena ületootmise korral või annavad ise vajadusel võrku elektrit tagasi. See tähendab jällegi teistsugust lähenemist klientidele ja hinnapakette, kus on arvesse võetud akude täiendav amortiseerumine.
  • Üldkasutatava laadimistaristu paigaldus ja opereerimine – kuna käibed ühe tankimise pealt jäävad väikeseks (2-4 eurot) ning üks laadimispunkt ise maksab umbes 10 000 eurot, siis lahenduseks on siin näiteks ristsubsideerimine (laadimispunktid maksavad kinni teised tarbijad), kohalike omavalitsuste kaasamine projektide finantseerimisse või isegi koostöö poe-ja kiirsöögikettidega, kes tahaks laadimisvõimalusi pakkuda oma õue peal.
  • Eravalduses olevate laadimispunktide paigaldus ja hooldus – see valdkond oleks juba avaliku laadimistaristu arendamisest atraktiivsem, sest kodudesse paigaldatavad seadmed on odavamad ning tõenäoliselt igaüks, kel elektriauto, laadimivõimaluse ka omale koju loob.
  • Lisateenused - sinna alla läheb näiteks sisu ja uuenduste pakkumine auto navigatsiooni-ja meelelahutussüsteemidele, asukohapõhised teenused, diagnostika üle võrgu, samuti laadimise optimeerimiseks mõeldud lahendused.
  • Finantsteenused – uued teenusmudelid, kuidas müüa ja liisida autosid või akusid, mis on autode juures kõige kallim komponent, samuti kokkulepped omanikega autoakude kasutamiseks salvestusseadmetena (nn targa võrgu komponendina). 
  • Akude taaskasutus - isegi pärast teenistust sõiduki peal säilitavad akud Bain & Co väitel 50-60% mahutavusest, mis lubab neid rakendada veel akupankades taastuvenergia salvestamiseks ning seetõttu jääks kasutatud akule veel umbes 1000-eurone jääkväärtus.
Väike kalkulatsioon Eesti hetkeolusid ning Bain & Co pakutud numbreid arvestades ei ole veel kuigi paljulubav. Eestis oli aprillis 2011 arvel 8 elektriautot. 8 x 3 000 = 24 000 eurot potentsiaalset kasumit nende autode eluea jooksul, mis tuleb veel kõikvõimalike teenusepakkujate vahel ära jagada – pole just väga suur turg...

Kui Eesti elektromobiilne autopark kasvab tuhande autoni (500 valitsuse soetatud autot sotsiaaltöötajatele ning lisaks Kredexi ostutoetused veel 500-le autoostjale), teeks see kasumipotiks 3 miljonit eurot.

Edasi mõeldes - elektriautofännid Elektromobiilsest Eestist on seadnud eesmärgiks, et aastal 2020 sõidaks Eestis 100 000 elektri-või hübriidsõidukit ning sellisel juhul suureneks võimalik kasumipott veelgi, sõltuvalt sellest, kui palju neist ainult akudel sõidab.

Kui veel laiemalt vaadata, siis konsultatsioonifirma Roland Berger prognoosib, et 15 aasta pärast on ligi pooled Euroopas müüdavatest sõidukitest elektri-või hübriidautod ning ainult akutoitel sõitvad autod, mis kasutaksid maksimaalset valikut elektromobiilse turu teenustest, moodustavad kuni 12% autopargist. Kui igal aastal lisandub Euroopa teedele ligi 14 miljonit uut autot, nagu see oli 2010. aastal, tähendaks see juba 1,7 miljonit uut 3000-eurose kasumipanusega elektriautot aastas.

Arvestades kasumi jagunemist elektriautode väärtusahelas, on Eesti kontekstis peamine küsimus, millistes niššides Eesti ettevõtted ennast kehtestavad ja kas riigi initsiatiiv laadimispunktide ehitamiseks suudab panna aluse innovatsioonile ja äritegevusele, millest kujuneks ka uus ekspordivaldkond.

Elektriautodega kaasnevast toodete ja teenuste ökosüsteemist kirjutas Fututuba hiljuti ka loos Auto kui iPhone

0 kommentaari :

Postita kommentaar