teisipäev, 10. mai 2011

Tuleviku turist on ostuhimuline hiinlane

Pilt: BCG
Viisteist aastat tagasi ennustas Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO), et 2020. aastal on 100 miljoni reisijaga Hiina maailma suuruselt neljas turismiturg. Viimaste aastate areng näitab aga, et sellest verstapostist möödub Hiina oluliselt varem. Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) prognoosib oma märtsikuises raportis Taking off: Travel and Tourism in China and Beyond, (Õhkutõus: reisimine ja turism Hiinas ning kaugemal) et juba 2013. aastal saab riigist suuruselt teine reisi- ja turismiturg maailmas. 2020. aastaks aga peaks välisreisijate arv jõudma järgi ka USA-le ja Hiinast saab suurim turismiturg, mida maailm seni on näinud. Arvestades, et enamik arenenud turge tammuvad paigal, peaksid reisifirmad kasvuotsinguil suunama oma pilgud just Hiina suunas. Võimalusi jagub nii sealsest siseturismist huvitatutele kui ka neile, kes soovivad hiinlastele laia maailma tutvustada.

Täna on Hiina reisiturg veel lapsekingades – reisikulutusi tehakse alles pärast kodu uuendamist ja autoostu. Sissetulekute kasvades on järgmisel kümnel aastal oodata aga 25 miljonit esmakordset reisijat igal aastal, st 70 000 uut reisijat iga päev. Seejuures moodustavad välisturistidest olulise osa varakad hiinlased, kes välisreisil kulutamisel end eriti tagasi ei hoia. Märkimisväärne on, et BCG eelmisel aastal läbiviidud uuringu kohaselt väidavad 95% Hiina reisijatest, et neid teenindatakse kehvasti nii kodu- kui välisturul. Seega pakub Hiina turismiturg praegu haruldast võimalust – saada esimesena turul kanda kinnitava brändi eelis. Hetkel otsivad nii varakad reisijad kui ka tärkav keskklass oma soove rahuldavaid usaldusväärseid brände ja sellisel turul on esimesena tuntuks saamise väärtus hindamatu. Raporti autorid toovad ära ka mõned õpetlikud näited end täna turul edukalt positsioneerinud firmadest.

Hiina vs lääne turist
Hiina turistid ja nende käitumine erinevad oluliselt keskmistest lääne turistidest. Jääda lootma, et nad kohandavad ennast täna reisifirmade poolt pakutavate lääne turistidele suunatud teenustega, tähendaks võitluses klientide pärast kindlalt kaotajaks jäämist.
  • Paljud hiinlased on nö esmakordsed reisijad. Nad vajavad rohkem taustatuge (abi viisade vormistamisel jmt) ning keele- ja kultuuribarjääride silumist.
  • Kui lääneriikide turistid on valdavalt vanemaealised, siis Hiina turistid on peamiselt aktiivsed alla 40-aastased inimesed, keda tiivustab soov maailma avastada.
  • Hiinlased armastavad välismaal käia suurema, sõpradest koosneva reisiseltskonnaga. Üle veerandi sealsetest turistidest, ehk kaks korda enam võrreldes ameeriklastega, reisivad suuremas kui viieliikmelises rühmas, kusjuures tegemist on pigem sõprade kui perekonna või sugulastega. Selles mõttes erinevad nad ka näiteks India turistidest, kes on peamiselt puhkusereisil olevad pered või paarid.
  • Hiinlased võtavad sageli ette läänest pärit turistidest pikemaajalisemaid reise.
  • Samuti alustavad nad reisiplaanide tegemist oluliselt hiljem. Oma puhkusest pool aastat ette teatamine on Hiinas ebatavaline ja ülemused võivad sellele viltu vaadata. Hiinlased eelistavad oodata ära nö viimase hetke pakkumised.
  • Kuigi enamike hiinlaste jaoks on reisimine kallis lõbu, on nad nõus sellele kulutama olulise osa oma sissetulekust. Seejuures erineb nende kulutuste struktuur lääne turistide omast: kui ameeriklastel läheb lõviosa reisieelarvest majutusele ja toitlustusele, siis hiinlased kulutavad pea poole poodlemisele. Üheks põhjuseks on siin kindlasti komme kingitusi teha. Ka sõbrad-sugulased paluvad välismaale minejatel sageli enda eest oste teha – üle pooltel reisijatest on kaasas nimekiri toodetest, mida sõpradele osta.
Kogenematust vaatamisväärsustega tutvujast asjatundlikuks ja jõukaks elamusreisijaks
Samas on järgmisel kümnendil Hiina turistide käitumises ning eelistustes oodata olulisi muutuseid: tõuseb varakate turistide osakaal, reisiagentuuride kasutamist asendab üha rohkem reiside iseseisev planeerimine interneti vahedusel, traditsiooniliste sihtkohtade ja stampvaatamisväärsuste „kogumise“ asemel suureneb huvi elamusturismi ja lõõgastumise vastu jne. Hiina turist on nõudlik ja mitte eriti bränditruu, nii et klientide võitmiseks ja hoidmiseks tuleb oma teenuseid vastavalt nende muutuvatele soovidele pidevalt kohandada.

Allikas: BCG
Hiina Euroopa turismituru järgmise kümnendi peamine kasvuallikas
Lähiajal jäävad teised Aasia riigid Hiina turistide peamisteks reisisihtideks, kuid aasta-aastalt põikavad nad üha enam ka kaugematesse piirkondadesse. Huvi Euroopa kui unistuste puhkuse sihtkoha vastu on suur ja BCG prognoosib, et 2020. aastaks saabumised Hiinast Euroopasse neljakordistuvad – Hiinast saab Euroopa turismituru peamine kasvuallikas. Samas vaid käputäis Euroopa reisifirmad mõistavad tõeliselt Hiina turistide soove või seda, kuidas napsata omale suurem osa nende reisieelarvest.

Paljud Hiina turistid eelistavad Euroopasse tulles külastada reisil mitut (6-8) riiki ja näha selle jooksul võimalikult palju „kohustuslikke“ vaatamisväärsuseid. Esimeseks reisiks valitakse enamasti pakettreis ning sihtriikidena on populaarsemad Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Šveits. Teised riigid ja veidi loomingulisemad tegevused saavad reeglina võimaluse alles järgmistel reisidel. Näiteks Soome juba pingutab oma teisele-kolmandale välisreisile suunduvate Hiina turistide riiki meelitamise nimel.

Näpunäiteid reisifirmadele
Igatahes on Hiina turistid varsti ka siin kohal ja et sellest turistide hiidlainest kasu saada, tuleks seda endale varakult teadvustada ning teha vajalikud ettevalmistused. Kuigi pürgimine nende esimeseks sihtkohavalikuks Euroopas käib meile üle jõu, oleks mõistlik võtta sihiks põhjanaabritega sarnane ambitsioon. Võiksime nii turunduses kui tootearenduses teha koostööd lähinaabritega, et end just regioonina müüa, sest nagu eelpool sai mainitud eelistavad hiinlased sageli külastada Euroopa reisi jooksul mitut riiki. Lisaks, kui seni oleme harjunud ostuturistidena käsitlema omal käel kenasti hakkama saavaid soomlasi, siis Aasia kingitustelembesest kultuurist pärit turistide rahakotiraudade avamiseks tuleks poodlemine neile võimalikult lihtsaks muuta. Näiteks kruiisituristide puhul ei tohiks retk sadamast vanalinna olla igav bussisõit, vaid lihtsasti navigeeritav silmailu ja ostuvõimalusi pakkuv teekond. Oma võimalusi võiksid juba kompama hakata ka nišiturismi pakkujad, sest varakate hiinlaste huvi seiklus-, rohe-, jmt turismi vastu on tõusuteel. Et olla esimeste võitjate hulgas on Eesti turismiettevõtjatel just täna õige hetk eespool loetletud Hiina turisti ootustest lähtuvalt oma tooteid arendada, veebilehed atraktiivseks muuta ja Hiina tuntud reisibüroodega kontaktid luua.

0 kommentaari :

Postita kommentaar