kolmapäev, 6. aprill 2011

Talendijuhtimine on võti edukaks toimetulekuks üleilmastumisega


PricewaterhouseCoopers (PwC) usub, et kümme aastat ei ole lühike aeg selleks, et põhjalikult ümber kujundada viise, kuidas kvalifitseeritud tööjõudu maailmas värvatakse ja juhitakse. Nende usk põhineb ühelt poolt globaalsete äriliidrite üksmeelsel hinnangul (97% küsitletutest), et õigete talentide omamine on kõige kriitilisem tegur ja samas suurim väljakutse ettevõtete kasvuks. Teisalt tuleneb see asjaolust, et on rida vankumatuid trende, mis muutust jõuliselt tagant tõukavad. PwC arvates määrab järgmise kümnendi võitjad ja kaotajad see, kes on võimelised talente ligi meelitama, hoidma ja rakendama. Milleks siis täpsemalt tuleks ennast ettevõtetel ja riikidel valmis panna, et kümne aasta pärast ennast mitte kaotajate leerist leida, annab vihjeid PwC koostatud raport Talent Mobility 2020: The next generation of international assignments (Talentide mobiilsus 2020: rahvusvaheliste töökohtade uus põlvkond).

Kuhu maailm on liikumas?
Raport toob esile suuremad muutused tulevikus, mis mõjutavad talentide mobiilsust maailmas:
  • Globaliseerumisest tulenevalt kasvab kosmopoliitsus ning inimeste/ettevõtete tegevusraadius.PwC hinnagul kasvab globaalselt mobiilsete töötajate arv järgneva 10 aasta jooksul 50%. Globaliseerumise tõttu liiguvad teadmised, kapital, kaubad, teenused ja tehnoloogiad maailmas kiiremini kui kunagi varem. Uued, kasvavad turud ning neis peituvad ettevõtete tuluallikad on globaalsel areenil lükanud massiliselt liikuma ka targa tööjõu. Selle peamiseks käivitajaks on ettevõtete rahvusvahelise haarde kasvust tulenev nõudlus.
  • Demograafilised muutused arenenud (ka BRIC e Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) riikides vähendavad talentide nappuse tõttu nende piirkondade konkurentsivõimet ning samas näeme tulevikus talentide juurdekasvu arengumaades. Securitase tegevjuht Alf Göransson sedastab, et rahvastikuarvu kahanemine saab olema midagi sellist, mida Euroopa pole näinud alates "musta surma" lainest keskajal.
  • Maailmas kerkivad esile uued megalinnad, eelkõige Asias. Suurlinnad, nagu näiteks Mumbai, Delhi, Dhaka lükkavad talentide keskustena liidripositsioonilt vanad metropolid (Pariis, London, Moskva jne). Näiteks kui 50-ndatel elas Mumbais u 3 mln elanikku siis aastaks 2025 kasvab seal populatsioon 26 miljonini. Samas Londonit, ühte täna suurimat metropoli, me tulevikus megalinnade tipp 30-s ei leia. Senist talentide mobiilsuse mustrit muudab ka tärkavate turgude kasv ning tulevikus näeme rohkem ja mitmekesisemat, eelkõige Aasiast tulenevat mobiilsust.
  • Kolme viimase põlvkonna (baby boomerid, generatsioon x ja milleeniumlased) erinevad võimekused ja ootused elu ning tööandja suhtes, mõjutavad töösuhete iseloomu. Samas pakub see ka erinevaid võimalusi tööandjatele. Milleeniumlaste põlvkonnast soovib suurem enamus töökogemust rahvusvahelisel areenil. Seda ilmestab hästi alljärgnev joonis:

Allikas: PwC raport "Talent Mobility 2020"

Talentide globaalse mobiilsuse muutused ajas
Viimased aastakümned oli talentide rahvusvaheline mobiilsus eelkõige Euroopa ning USA MNC- de (ingl k multinational corportaion e rahvusvaheline suurkorporatsioon) pärusmaa, suunaga läänest itta. Uute kasvuturgude ning globaalsete väärtusahelate arenedes alustasid ettevõtted intensiivsemalt kohalike talentide otsimise ning rakendamisega, eriti Indias.

Tulevikus talentide mobiilsus kasvab jõuliselt. MNC-de mõjujõu kasv, riiklike fondide globaalne haare jms loovad eeldused riikide valitsuste ning MNC-de suuremaks koostööks.  Talentide liikumine globaalselt saab normkäitumiseks ning mitmekesistub. Näiteks Hiina ettevõte võib moodustada meeskonna Euroopas, et juhtida investeeringuid Aafrikas.
Allikas: PwC raport "Talent Mobility 2020"

Riigi huvid ja roll globaalses talendimajanduses
Juba praegu on paljud ettevõtted hädas riigiti äärmiselt erinevate regulatiivsete raamistikega immigratsioonipoliitikas ning talentide globaalse mobiilsuse kasvades see probleem järjest süveneb. Samas paneb maailmamajanduse ebastabiilsus ja turgude käitumise ettearvatamatus riikide valitsused lähiajal senisest märksa enam talentide immigratsiooni küsimustes ettevõtetega koostööd tegema ja vastastikku kasulikke lahendusi otsima. Koostöös valitsuste ja erasektori vahel on esmasteks suuremateks teemadeks muu hulgas tööviisa tingimused ning mitteresidentide maksuküsimused.

Ühelt poolt võimaldab IKT rakendamine parandada avalike teenuste kättesaadavust ning sealhulgas lihtsustada immigratsiooniprotseduure. Samas muutub valitsuste jaoks üha keerulisemaks globaalselt väga liikuvate töötajate maksustamise teema, sest järjest raskem on defineerida, kui palju väärtust ning millises riigis viibimise ajal, töötaja loob. Kindlasti näeme tulevikus ka rohkem viisaprotseduuride ning residentsusnõuete lihtsustumist riikide majandusarengu seisukohast olulistes valdkondades töötavatele kõrge kvalifikatsiooniga talentidele ning nende pereliikmetele. Seda muidugi riikide poolt, kes oma majanduskasvu haritud välistalentidega stimuleerida soovivad.

Vaata lisaks ka PwC koostatud tulevikustsenaariumeid "Managing tomorrow’s people".

0 kommentaari :

Postita kommentaar