teisipäev, 15. märts 2011

Saage tuttavaks: generatsioon C!

Pilt: strategy+business
Sündimas on uus põlvkond: ühendatud generatsioon, mis aastaks 2020 moodustab 40% USA, Euroopa ja BRIC-maade (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) elanikkonnast ning 10% muu maailma rahvastikust. Tänased ja tulevased noored, kes on sündinud 1990-ndatel ja veetnud oma teismelise ea uuel sajandil, kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid sama iseenesest mõistetavalt kui nende vanemad pastakat, olles oma lähedaste ja kaaslastega digitaalselt seotud ööpäeva ringselt.

Generatsioon C (ingl k Connected - ühendatud, Communicating - suhtlev, Content-centric - sisu-keskne, Computerized - arvutiseeritud, Community-orineted - kogukonnale orienteeritud, always Clicking - alati klikkiv) on ajakirja startegy+business (kevad 2011, nr 62) värske loo nimikangelane. Inimesed, kelle Marc Prensky ristis juba aastal 2001 ilmunud raamatus "Digital Natives, Digital Immigrants" digitaalseteks pärismaalasteks on saavutamas kriitilist massi õigustamaks põlvkonnavahetuse tähistamist. Järgnevalt mõne sõnaga sellest uuest põlvkonnast s+b artikli põhjal lähemalt ja sellest, mida see Eestile tähendab.

Uue põlvkonna esindaja on tüüpiliselt realist, materjalist, kultuuriliselt liberaalne ja ülespoole mobiilne, ehkki elab vanematega varasematest põlvkondadest kauem. Enamus tema sotsiaalsest suhtlusest leiab aset internetis, sest ta kuulub esimesse generatsiooni, kes pole kogenud muud reaalsust kui see, mida on defineerinud ja võimaldanud internet, mobiiltelefon ja sotsiaalsed võrgustikud. Kõigil on mobiilid, enam kui 95 protsendil arvutid ning rohkem kui pooltel Facebook'i kontod, mida nad kasutavad üha suuremate sõprade, perekondlike, huvialaste ja tööalaste võrgustikega suhtlemisel. Nende tehnoloogiaoskused ja sõltuvus kaasaegsetest sidevahenditest muudavad igaveseks selle, kuidas me töötame ja tarbime.

Tarbimise ja töökultuuri muutust tähistavad sellised märksõnad:
  • Võrgus 24/7 - juba praegu tunneb 52% noortest eurooplastest ilma mobiilita end maailmast äralõigatuna ja 92% hoiab oma mobiile käeulatuses nii öösel kui päeval. Nii kuidas interneti kasutajaskond kasvab praeguselt 1,7 miljardilt aastaks 2020 6 miljardile, muutub digitaalne maailm üha enam igapäeva elu osaks. Samas kasvab 'näost-näkku' suhtlemise väärtus.
  • Sotsiaalne olend 2.0 - nii kuidas sotsiaalse suhtluse tehnoloogiad (sotisaalvõrgustikud, blogid, online-kanalid jms) arenevad, avardub ka inimeste suhtlusringkond märksa kaugemale tavapärasest pere, sõprade ja kolleegideringist haarates sõprade sõpru, online-tuttavaid, anonüümseid suhtluspartnereid jne.
  • Digitaalse info osmoos - elektroonilise info tarbimise hulk kasvab dramaatiliselt, kusjuures suure osa sellest moodustab kontrollimata info. Igaühel tekib üha enam võimalust valida neid uudiseid ja sellist infot, mida ta parajasti soovib tarbida. Selle mitte-lineaarne tarbimine muutub normiks.
  • Laialevi privaatsus - mure privaatsuse ja isikuandmete turvalisuse pärast väheneb nii kuidas läbipaistvuse eelised hakkavad ületama riske ja isikuandmete turvamise ning töötlemise tehnoloogiad täiustuvad. Selle tulemusel kasvab isikustatud reaalajas info hulk inimeste kohaloleku, online-staatuse, füüsilise asukoha, sõpruskonna, huvide, ostuharjumiste jpm kohta, mis hakkavad muutma nii tarbimisharjumusi (soovituspõhisemaks), turundust (võrgustunumaks) kui ärimudeleid (uut keskkonda arvestavamaks).
  • iKõikjal - privaatsushirmude leevenedes kasvab (isiku)andmete hoidmine pilves (aka pilvarvutus või internet). Enamasti ei tähenda see avalikku ligipääsetavust, vaid võimalust igal hetkel ja igal pool pääseda ligi oma suhtluskanalitele, kontodele, kirjavahetusele, arhiividele, dokumentidele ja muule igapäevaselt eluks vajaminevale.
  • Generatsioonilõhe püsimine - ehkki online tavakasutaja vanuseline ülempiir nihkub kõrgemale nii kuidas suurem osa 50+ vanuselistest hakkavad regulaarselt internetti kasutama, jääb eakamate kasutusintensiivsus ja kasutatavate teenuste skoop noorematela alla. Suhtluskanalite ja -harjumuste erinemine soodustab generatsioon C kutsumist "vaikseks põlvkonnaks" vanemate poolt, kes on harjunud füüsilistemate suhtlusmallidega.
Lähema 10 aasta jooksul ei tähenda see ainult tarbijaskonna muutumist, vaid nii kuidas generatsioon C töökohtades kanda kinnitab muutub ka elu seal. Organisatsioonide virtualiseerumine, kaugtöö, ootused 24/7 ligipääsule, kasvavad nõudmised isiklikele vabadustele murendavad vaikselt, aga järjekindlalt traditsiooniliste hierarhiliste ettevõtete alustalasid.

Artikli autorid on visandanud suurimad oodatavad asjakohased muutused (ilmselgelt USA konteksti arvestades, kus e-valimisi nähakse ette 2019. aastaks) ajateljele, ent mida need verstapostid ja uue generatsiooni pealekasv tähendab Eestile?

Järgmise dekaadi tehnoloogiaajastute ja -sündmuste ajatelg (allikas: strategy+business)
 Selge on see, et puutumata need trendid meid ei jäta: internetikasutus 16-24 aastaste hulgas on Eestis tõusnud 2005.a 89%-lt tänaseks pea 100%-le (sama ajaga on ka 65+ internetikasutus enam kui kahekordistunud 10%-lt). Riik peab endalt küsima, kas tema teenused vastavad kodanike muutunud ootustele ning kriitilise pilguga hindama seadusandlust ega seal pole ajale jalgu jäänud regulatsioone või lünki, mis vajavad uues olukorras täitmist. Viimaste osas pakkus mitmeid konkreetseid näiteid (loe nt Siim Telleri blogi vahendusel) hiljutine avalike teenuste (eriti open data põhimõtete vaimus) loomisele pühendatud startup'ide võistlus Garage48Ettevõtjad peavad ühelt poolt kaaluma tööjõuturule saabuvate noorte teistsuguste ootustega arvestamist ning teiselt poolt hindama oma toodete ja teenuste pakkumist muutunud tarbimiseelistustega klientidele. Ilmselt ei mõjuta genC samaväärselt ja samaaegselt kõiki majandusharusid. Esmajärjekorras peaksid valmis olema suhtlemise (nagu telekommunikatsioon) ja isikuandmetega (nt tervishoid, avalikud teenused) seotud sektorid.

Allikas: R. Friedrich, M. Peterson ja A. Koster artikkel The Rise of Generation C s+b nr 62, kevad 2011 ja selle aluseks olev samade autorite samanimeline valge paber (Booz & Company, PDF, 930 KB).

2 kommentaari :

siimlepisk ütles ...

Kirjeldavad minusuguseid. Mis riik jooniselt loodab alles 2019 esimesed rahvuslikud e-hääletused saada?

Kas on ka käepärast infot, millal saab C generatsioonist eliit, kes mõjutab teiste otsuseid ning kui palju maailmamajandusest C-generatsioon enda kätte võiks koguda? Või "C olemine" ei tähenda veel, et nende mõju "Mitte C-de" vastu eriti suur oleks?

Kristjan Rebane ütles ...

Eliit ei moodustu kunagi ainult ühest generatsioonist. Järelikult ei teki ühestki põlvkonnast kunagi 100%-st eliiti. Sama käib ka maailmamajanduse kohta. Pigem on küsimus selles, millal üks generatsioon niivõrd oluliseks kasvab, et temaga arvestama hakatakse (nt tarbimise, poliitikatetegemise jms mõttes) ja ta ise otsustamise juurde pääseb.

Arvestades, et jutuksolev generatsioon C on alles vormuma hakanud ja põlvkonna "sammuks" peetakse 20-25 aastat, siis esimesed märgid muudatustest on viimase 5-7 aasta jooksul tekkinud (millest ilmselt ka s+b artikkel ajendatud). Tarbimises (e majanduses) omavad tänased teismelised ja noored kindlasti juba praegu märkimisväärset rolli, mis kindlasti mõjutab paljude ettevõtete (mida tihtipeale juhivad siiski vanemate põlvkondade esindajad) otsuseid. Aga väärtushinnangute mõjutamiseni ja kuni selleni, mida võid eliidi all silmas pidada (teistele põlvkondadele eeskujuks olemise läbi nende väärtushinnangute muutmist ja poliitilistes otsustusprotsessides olulisel määral kaasarääkimist), jõudmiseni läheb arvatavasti veel vähemalt 10-15 aastat aega.

See ühe põlvkonna mõju kasv toimub ju samm-sammult ja see, et täna seda kõikjal tunda pole, ei tähenda, et see nii jääks. Seega ei tasu otsida üht märgilist hetke, millal see teatepulk üle antakse, aga juhtub see kindlasti :)

PS Vastuseks su esimesele küsimusele, et see riik joonisel on USA.

Postita kommentaar