teisipäev, 22. veebruar 2011

Globaalse haardega riskid 2011



Globaalsete riskide maastik on läinud iga aastaga järkest keerukamaks, tunnistab juba kuuendat aastat Davosi Maailma Majanduse Foorumit eestvedav Klaus Schwab WEF raportis Global Risks 2011. Kokku viisid 2010 aasta jooksul 50 eksperti läbi ligi 600 intervjuud globaalsete liidrite/ekspertidega ja see kirjutati kokku raportiks, kus tuuakse välja 37 globaalset riski ja kirjeldatakse üsna konstruktiivselt nende omavahelist mõju.

Kuidas defineerida süsteemset globaalset riski?
See on potentsiaalne kahju, mille tagajärjed pole lokaalsed vaid, mis avaldab olulist mõju sotsiaalsetele süsteemidele globaalselt. Need riskid võivad realiseeruda ootamatult kiiresti, vaid mõne üksiku kuid olulise sündmuse (nt riigipööre või rahvusvahelise suurpanga likviidsusprobleem) ajel ning vallanda laviinina leviva tagajärgedeahela üle maailma. Samas võib nende toime avalduda ka pikajaliselt, kuid olla väga oluliste tagajärgedega (nt kliimamuutus või demograafilised muutused). Analüüsimiseks gupeeriti need raportis kategooriatesse: majanduslikud-, geopoliitilised-, keskonna-, sotsiaalsed-ja tehnoloogilised riskid.

Mõju ulatuvuse ning toimumise tõenäosuse poolest hinnati kõrgeimailt kliimamuutusi ning fiskaalkriisi. Omavaheliste mõjude poolest olulisemate riskidena toodi esile varanduslik lõhe ning globaalse valitsemise ebaõnnestumine. Vaatamata juba aastkümneid kestnud maailma majanduse kasvule jagunevad üha enam globaliseeruva majanduse loodud rikkused jätkuvalt disproportsionaalselt (seda nii riikidevaheliselt kui siseselt). Poliitiliselt võimendab see mahajäänute seas natsionalismi, poliitilist populismi ja ühiskondade lõhestumist.
Globaalse valitsemise ebõnnestumine tähendab jätkuvat suutmatust leida globaliseeruvas maailmas lahendusi probleemidele, mille lahendamine saab paraku õnnestuda vaid riikidevaheliste kokkulepete tulemusena. Oluliste signaalidena ilmestavad seda WTO Doha kokkuleppe aastatepikkune venimine ning Kopenhaageni kliimakonverentsi ebaõnnestumine. Lisaks eelnevale moodustavad raportis kõige suurema mõju ulatuvuse ning esilekerkimise tõenäosusega riskidekimbu:

1. Fiskaalkriis
2. Geopoliitilised konfliktid
3. Kliimamuutused
4. Energiakandjate hindade äärmine volatiilsus


Huvitava süsteemse riskina võib raportist esile tuua
salakaubanduse (enamasti korruptsiooniga ühte jalga käiv nähtus), mille kasvu ning sellest riikidele tekkivat majanduslikku kahju hinnati mõõdukalt suureks ja üsna tõenäoliseks. Hinnanguilselt võib selle maht olla ligi 10% globaalsest SKPst. Ainuüksi illegaalsete ravimitega kaubeldvuse mahuks hinnatakse 35 miljardid USD aastas.

Oluline on tähele panna, et need süsteemsed riskid moodusvtavad omavahelise kompleksse võrgustiku ning ühe riski realiseerumine tõmbab endaga kaasa mitmeid teisi. Seda väljendab hästi raports olev erinevate riskide kaassõltuvuse skeem:


Võrreldes OECD riikidega hindasid BRIC riikide esindajad riske madalamalt, ilmselt tunnevad kiire majanduskasvuga riigid end riskide suhtes mugavamalt. Kui Põhja-Ameerikas ja Aasias hinnati kõrgeimalt keskkonnaga seotud riske siis Euroopas jäid esikohale sotsiaalsed riskid.


0 kommentaari :

Postita kommentaar