neljapäev, 29. detsember 2011

E-äri õitseng Hiinas


Pilt: www.toptenwholesale.com

Hiinlastele meeldib ostelda ja nad on vana-tuntud poodnike rahvas. Hiina linnade tänavad ja ka külateed on tihedalt poode ja ärisid täis pikitud, kõigis neis alati ka kliente sees. Boston Consulting Group (BCG) leiab aga, et Hiina tarbija tahab „pärispoe“ asemel üha rohkem vajalikke kaupu osta interneti teel – e-äri on Hiinas mühinal kasvamas.

Värskes raportis „The World’s Next E-Commerce Superpower: Navigating China’s Unique Online-Shopping Ecosystem“ (Maailma järgmine e-äri suurjõud: navigeerimine Hiina unikaalses online-ostlemise ökosüsteemis) esitlevad BCG eksperdid sealse e-äri tulevikutrende, analüüsivad nende põhjustegureid ja jagavad soovitusi ettevõtetele toimuvast kasu lõikamiseks. Nende hinnangul on Hiina kindlalt saamas maailma e-äri turuks nr 1, jättes kaubanduse arengus mitu sammu vahele ja hüpates kiiremini e-poodide ajastusse kui muud riigid seni.

teisipäev, 20. detsember 2011

Tehnoloogiavalem hariduses

Tuleviku klassiruum (pilt: archicentral.com)

Murrangulisi muutuseid hariduse andmises, olgu siis tehnoloogiaga või ilma, on lubatud ja oodatud nii Eestis kui ka mujal juba pikka aega. Tuntud innovatsiooniteoreetik, Harvardi ülikooli professor Clayton Christensen tõdes oma haridusele keskendunud raamatus „Disrupting Class” (Trendemurdev klass), et see kuidas koolides on arvuteid kasutatud, on olnud täitsa ennustatav ja loogiline – ent täiuslikult väär.

Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) raportis „Unleashing the Potential of Technology in Education” (Tehnoloogia potentsiaali vallapäästmine hariduses) selgitatakse, milline see õige infotehnoloogia-kasutus siis olla võiks: kogu haridusahelat terviklikult arvestades õpilaste tulemusi ja haridussüsteemi väljundeid parandav. Selle järelduseni jõutakse kirjeldades seniste takistuste ületamist tehnoloogia rakendamisel hariduses, selle trendi suurimaid ajendeid ning viise infotehnoloogia (IT) tulemuslikumaks kasutamiseks õppetöös.

teisipäev, 6. detsember 2011

Inimeste ajastu lävepakul

Pilt: Blue Dimension © 2011 - Ben Heine

Kui konsultatsioonifirma McKinsey tõi 1997. aastal käibele talendisõja mõiste, pidas ta selle all esmajoones silmas võitlust säravate juhikandidaatide pärast. Tänaseks on selge, et võitlustander talentide pärast on palju laiem kui vaid tippjuhid. Ka inseneride, tehnikute, müügitöötajate jt üle peetakse tulevikus lahinguid. Mitmed teineteist võimendavad arengud (nt elanikkonna vananemine, tihenev konkurents, inimeste muutunud ootused tööelule, tehnoloogia areng) viivad peagi selleni, et ettevõtete edu ei määra mitte ligipääs rahale, vaid talentidele.

Konsultatsioonifirma Manpower ennustab oma raportis „Entering the Human Age“ (Sisenemine inimeste ajastusse) koguni infoajastu lõppu ja uue – inimeste ajastu – saabumist. Nii laialdased on nende hinnangul saabuvad muutused äris ja ka ühiskonnas tervikuna.

kolmapäev, 30. november 2011

Eaka tarbija käes on tuleviku ostujõud

Pilt: Hansapank/Division
Langev sündimus ja pikenev eluiga muudavad selle sajandi kõige kiiremini kasvavaks tarbijagrupiks inimesed, kel turjal aastaid 60 ja enam. Samas on ettevõtete teadmised selle üha ahvatlevamaks saava kliendisegmendi vajadustest ja ootustest veel kesised.

Globaalne konsultatsioonihiid A.T. Kearney on võtnud vaevaks seda teadmiste tühimikku täita. Uuringuga What Do Mature Consumers Want? (Mida eakad tarbijad soovivad) on nad välja peilinud, millest eri kontinentidel elavad ja erineva rahakoti paksusega vanemaealised tarbijad puudust tunnevad. Nad väidavad, et demograafiline maavärin raputab kaupmehi ja tootjaid märkimisväärselt, sest tulevikus kuni 30% ostujõust omavatel eakatel on täiesti teistsugused vajadused.

esmaspäev, 14. november 2011

Hiina ja India jõukatsumine aastani 2025

Pilt: The Economist

Hiina ja India majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu kasv ehk globaalne esiletõus ei toimu sugugi tandemina. Nende juhid küll rõhutavad sõnavõttudes omavahelise koostöö vajadust (sh globaalsel tandril seisukohtade ühtlustamiseks) ja sihiks on järgmise nelja aastaga kaubavahetust pea kahekordistada (100 miljardi USA dollarini aastaks 2015). Siiski ollakse teineteise suhtes umbusklikud ja ettevaatlikud. Minevikus on mitmel puhul sõdagi peetud ja võimaliku konflikti allikaid jagub ka tulevikku – nt mõlema riigi püüdluste tõttu India ookeani kanti domineerida (vt sel teemal hiljutist Fututoa lugu).

USA maineka rahvusvaheliste uuringute mõttekoja RAND Corporation nägemuses mõjutab Hiina ja India suhete tulevikku oluliselt nende omavaheline jõudude vahekord. Sellest sõltub (küll teiste tegurite hulgas, aga ikkagi), kas ja kui kergelt tekib omavaheline koostöö või rivaliteet. Hiljutises analüüsis „China and India 2025: A Comparative Assessment“ (Hiina ja India 2025: Võrdlev hinnang) on RANDi eksperdid seepärast proovinud Hiina ja India tulevast jõudu hinnata, et aimata ette nende omavahelisi suhteid järgneval kümnendil-kahel.

esmaspäev, 7. november 2011

Säästmise tulevik (vol 2) – läbipaistvam toode teadlikumale kliendile

Pilt: Impact Lab
Kolme nädala tagune Fututoa artikkel Säästmise tulevik (vol 1) – parem tunne raha kogumisest tutvustas kolme mõttearendust kestliku säästmisest panga ja kliendi vaheline suhtluse vaatenurgast. Tänase loo neli esseed keskenduvad maailmas toimuvatele üldistele arengutele ja pärinevad samuti esseekogumikust Big picture thinking – towards sustainable savings (Terviku nägemine– kestliku säästmise poole).

Ärivõimalustest kasu lõikamiseks saavad tururegulaatorid ning riik palju ära teha nii säästuharjumise kasvatamisega maast madalast kui nõutava tooteinfo esitamise osas. Pangad võiksid olema paindlikumad, pigem nõustama kui müüma konkreetset toodet ning täiendama oma teenuseportfelli vastavalt turu arengutele ja regulaatorite poolt muudetud keskkonnale. Uue kliendigrupina on oodata vaesemate tarbijate esilekerkimist.

neljapäev, 3. november 2011

Tärkavate turgude mobiilne rahakott

Pilt: in2eastafrica.net 

Kuulutatakse revolutsiooni, mis meie rahakoti mobiilseks muudab. Selle nimel töötavad mitmed tehnoloogiafirmad, kes üritavad mobiili standardseks maksevahendiks muuta, kuid töö on raske. Nagu tõdeb Google Walleti internetilehekülg: “Viimase mõne tuhande aasta jooksul on makseviisid muutunud kolm korda. Kõigepealt tulid mündid, siis paberraha, siis kaardid. Nüüd oleme järgmise suure muutuse juures.” Muutused tulevad revolutsiooniga ja need on alati “verised”. Pealegi ei ole Lääne kaupmeestel ja tarbijatel väga suurt vajadust olemasolevat (kaardi)teenust välja vahetada – praeguse, küllaltki hästi toimiva maksesüsteemi olemasolu pärsib mobiilse rahakoti võidukäiku. Kuid see on vaid osa kogu tõest. Fakt on see, et revolutsioon on juba toimunud. Kuid see on toimunud hoopis mujal – tärkavates majandustes. Järgnevalt on selgitatud erinevatele allikatele tuginedes seda tärkavate majanduste mobiilse rahakoti fenomeni.

neljapäev, 27. oktoober 2011

India ookean: India, Hiina või islami ookean?

Allikas: US Navy
Loo avapilt on USA mereväe kaardistus ööpäeva jooksul maailmas toimuvast elektroonilisest emissioonist, roheline märgib kõige intensiivsemat ning sinisega on tähistatud maakera supersadamad. Enamus inimkonnast tegutseb ranniku lähedal ning mered on endiselt olulised. See aitab mõista, miks julgeolekuekspert ja kirjanik Robert Kaplan vaatleb oma raamatus "Monsoon"  (Mussoon) Aasia riikide jõukuse tekkimist ja jõujoonte pulseerimist geopoliitilisest vaatenurgast ning asetab seetõttu Aasia keskmeks hoopis India ookeani.

Kombinatsioon Pärsia lahe piirkonna energiast ning rahast, Aafrika toorainest ja maaviljeluspotentsiaalist, Aafrika ja India demograafilisest dividendist, India ja Hiina tootmisvõimekusest ning kauplemisoskusest koos arenenud meretranspordi kultuuriga võib teha 21. sajandil India ookeani piirkonnast maailmamajanduse südame. Jõukus viib omakorda mõjukuse kasvuni, millest järeldub võimuküsimus - kes valitseb India ookeani, see valitseb ka Aasiat, maailmast rääkimata.

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Säästmise tulevik (vol 1) – parem tunne raha kogumisest

Pilt: Magical Penny 
Ajal, mil meedia maalib pilti maailma pangandussüsteemi või sotsialistlike ühiskonnakorralduste peatsest kokkukukkumisest, on kerkinud üles küsimus: kuidas panna inimesi rohkem säästma? Liiga palju inimesi elab palgapäevast palgapäevani või isegi tuleva kuu arvelt eelkõige lühiajalise finantsplaneerimise tõttu. Samal ajal ilmnevad kahtlused riiklike pensionisüsteemide kestlikkuses ning riigid näeksid hea meelega selle kohustuse liigutamist kodanike õlgadele.

Maailma juhtiva majandusajakirja analüüsiüksus Economist Intelligence Unit ja Suurbritannia elu- ja pensionikindlustuse liider Aviva otsustasid uurida säästmise tulevikku ja seoseid heaoluga. Esseekogumik “Big picture thinking – towards sustainable savings(Terviku nägemine – kestliku säästmise poole) võtab tulemused kokku sisaldades ühtlasi üheksa globaalse mõtleja soovitusi. Huvitavamad nopped sellest saavad kajastust kahes Fututoa loos: käesolevas „Parem tunne raha kogumisest“ ning peatselt ilmuvas „Läbipaistvam toode teadlikumale kliendile“. Välja pakutud mõtetest saavad enim Eesti kontekstis õppida pangad, sest just nemad koguvad täna hoiustajate raha koorekihi.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Toodetud Ameerikas, mitte enam Hiinas

Allikas: BCG
Hiina on olnud maailma „vabrikuks“ mitu aastakümmet, ujutades muu maailma üle odava tööstustoodanguga. Tootmise ja töökohtade üleviimine Aasiasse on olnud rahvusvaheliste suurettevõtete jaoks loomulik strateegiline valik. Ent Boston Consulting Groupi (BCG) raport; „Made in America, Again“ (Toodetud Ameerikas, uuesti) räägib sellest, kuidas Hiina hakkab oma odaval tööjõul põhinevaid konkurentsieeliseid kaotama ning üha enam on Ameerika turule mõeldud kaupu mõttekas toota kohapeal. Samal ajal on USA tööstus tegemas läbi sarnast kohandumist, nagu kunagi vastusena Euroopa, Jaapani või Aasia Tiigrite survele.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Sinu uus kolleeg – millenniumilaps

Pilt: Johnson Controls

Viimaste aastate kuum teema on millenniumi põlvkond. Põhjus on lihtne – vanemad neist on saanud 30seks ja hakkavad töökohtadel välja vahetama pensionile siirduvat beebibuumi põlvkonda. 2020. aastaks vallutavad nad juba keskastme juhi positsioonid. Konsultatsioonifirmad üllitavad millenniumilaste teemal raporteid, eksperdid kirjutavad raamatuid, tärganud on rida millenniumilastele spetsialiseerunud nõustamisettevõtteid.1

Neist enamike sõnum on: seadke end valmis, sest millenniumilapsed muudavad pöördeliselt meie tööelu ja tarbimismudeleid. Kuid leidub ka skeptikuid, kelle arvates noortest sirguvad pärast abiellumist ja lastesaamist tänastele 30-45-aastasele sarnased tavatarbijad-töötajad. Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers (PwC) viimaste hulka ei kuulu. Oma uuringus „Millennials at work: Perspectives of a New Generation“ (Millenniumlased tööl: Uue põlvkonna vaatenurk) soovitavad nad: kui ettevõte tahab noori ligi meelitada, hoida, motiveerida ja nende potentsiaali ära kasutada, on kõige valutum ise nende ootuste ja harjumustega kohaneda. Alljärgnev avabki peamiselt PwC leide, kuid sisaldab viiteid ka teistele asjakohastele uuringutele.

esmaspäev, 26. september 2011

E-tervise kuldaja koidikul

Pilt: The Bloomington Crow

Infotehnoloogiast tõusev kasu tervishoiule leiab iga päevaga aina vähem kahtlejaid. Viimasel paarikümnel aastal on korduvalt ennustatud IT põhjustatavat revolutsioonilist murrangut meditsiinis. Miks aeg selleks viimaks nüüd küps on, põhjendab maailma üks juhtivaid konsultatsioonifirmasid Boston Consulting Group (BCG) artiklis Enabling E-Health (E-tervise võimaldamine). BCG kirjutab küll Ameerika turu näite põhjal, ent enamik argumente tervishoiu ja IT mosaiigikildude kokkusobitamiseks kehtivad mujalgi.

teisipäev, 20. september 2011

Päikeselisem taastuvenergeetika

Pilt:regjeringen.no
Taastuvenergeetika on kriisituultes hästi vastu pidanud ja isegi uut hoogu saanud. 2010. aasta tõi selle sektori jaoks kolm esmakordset seika, tõdeb ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP taastuvenergia raport “Global Trends in Renewable Energy Investment 2011” (Taastuvenergeetika investeeringute üleilmsed trendid).

Esiteks, taastuvenergeetikasse tehtavate investeeringute maht maailmas tõusis tervelt 32% uuele rekordtasemele, 211 miljardi dollarini (USD, siin ja edaspidi). Teiseks, esmakordselt tehti tärkavates majandustes taastuvenergeetikasse rohkem uusi investeeringuid kui arenenud riikides. Kolmandaks, päikeseenergia paistab esmakordselt jõudvat järele tuuleenergiale nii investeeringute mahult kui ka hinnatasemelt. Need kolm seika ei tohiks tulla rohemajanduse jälgijatele üllatusena, pigem ilmestavad nad juba käimasolevaid trende - roheinvesteeringud kasvavad, eriti tärkavas maailmas. Viimasel ajal on erilise hooga tõusnud panused päikeseenergiasse ja teiste hulgas on trendist oma võtmas energiavajaduse käes vaevlev India ja investeeringuid püüdev Leedu.

kolmapäev, 14. september 2011

Soomlased oma rohelise Sampo otsingul

Pilt: zazzle.com

Roheliste tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu tõukavad tagant mitmed pikemaajalised trendid – rahvastiku kasv, toormehindade tõus, tehnoloogiliste piiride pidev väljapoole nihkumine, suurenev tarbijateadlikkus. Nendele, kohati äratuskellana mõjuvatele arengutele lisanduvad valitsuste jõupingutused rohelisel rindel: rahvusvahelised kokkulepped ja kohustused, siseriiklikud eesmärgid ning kriisiaegsed stiimulpaketid. Alanud on uue, rohelise majanduskasvu (ingl k green growth) otsingud, mille nii OECD kui ka Euroopa Liit (EL) on oma prioriteetideks seadnud.

Soomlaste lähenemine rohemajandusele näitab, kuidas ühiskonna vajadusi ja muret maakera tuleviku pärast kodumaiste ettevõtete konkurentsieeliseks pöörata. Põhjanaabrite nutikale roheideoloogiale heidab pisut valgust nende innovatsioonifondi Tekesi rohelise kasvu raport „Towards Green Growth?“ (Rohekasvu suunas). Küsimärgiga sellepärast, et kuigi Soome kuulub maailmas 25 enim keskkonnatehnoloogiate patente omava riigi hulka, tuleb Tekesi raportist välja mõningane mure Soome võimekuse pärast kasvust osa saada.

esmaspäev, 5. september 2011

Tulevikuteed süsteemsest kriisist välja

Pilt: The Network Center

Me ei taju veel täielikult, milliseid muutusi kolm aastat tagasi alanud kriis on juba endaga kaasa toonud või võib veel tuua. Siiski on üks asi juba täna selgesti tajutav. See, et tegemist pole niisama kriisiga, vaid kriiside kriisiga, milles kohtuvad ja on omavahel lahutamatult seotud majanduskriis, poliitilised raskused, keskkonnamured ja sotsiaalsed pinged. Ehk et tegu on süsteemse kriisiga, mille lahenduste osas on palju määramatuid tegureid. Sellises olukorras on oskus me ümber käimasolevaid muutusi ja ka määramatust tajuda ning nendega kohaneda tulevikuedu eelduseks.

Seda, millised nende täna määramatu kulgemise ja mõjuga tegurite najal muutused täpselt olema saavad, keegi loomulikult ei tea. Kuid oma ettekujutust on hea testida ja arendada tutvudes asjakohaste professionaalsete analüüsidega. Alltoodu pakubki lühiülevaadet üleilmselt tunnustatud stsenaariumiguru Peter Schwartzi nägemusest, kuhu maailm aastaks 2025 välja võib jõuda. Stsenaariumid avaldas Global Business Network’i (GBN) kaasasutaja ja esimees oma käesoleval aastal ilmunud raamatus Learnings from the Long View (Tulevikkuvaatamise õppetunnid).

esmaspäev, 22. august 2011

Aasia sajand on Aasia kätes

Pilt: imedia.io
Üksteise võidu ilmuvad prognoosid, kuidas tärkavad majandused ja eriti Aasia on võtmas maailmamajanduses võimu. Näiteks nii PricewaterhouseCoopers, Citibank kui ka HSBC on ennustanud, et 2050. aastaks on maailma majanduskese pöördumas tugevalt lääneriikidest Aasiasse – eriti Hiinasse ja Indiasse.

Aasia arengupank (Asian Development Bank – ADB) otsustas ka oma prognoosiga välja tulla ning üllitas mais 2011 raporti „Asia 2050: Realizing the Asian Century“ (Aasia 2050: Aasia sajandi realiseerimine). ADB arvab teistest erinevalt, et kontinendi arenguväljavaated ei ole siiski ilmtingimata roosad. Suure potentsiaali realiseerimiseks ja kasvuhoo jätkamiseks peavad Aasia riigid kõvasti pingutama – nende arenguteel seisab ees mitmeid proovikive.

kolmapäev, 17. august 2011

Tulevikutöö kümme võtmeoskust

Pilt: The Atlantic

Tuleviku töökohtade ennustamine on tänamatu töö – keeruline ülesanne, mille juures optimismi kahandab teadmine, et enamus varasemaid prognoose pole reaalsuses paika pidanud. Teisalt on väljakutse, kuidas tööandjate muutuvatele vajadustele vastavat tööjõudu tagada, maailmas üha pakilisemaks muutumas. See on viinud uute ette vaatamise viiside otsingule, mille alusel oleks ehk senisest tõhusamalt võimalik inimesi tulevikuks ette valmistada.

Kalifornias, Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) raportis "Future Work Skills 2020" (Tuleviku töö oskused 2020) pakutakse varasemast erinevat lähenemist. Nimelt ei ennustata selles mitte tuleviku töökohtasid vaid tuvastatakse 10 võtmeoskust, mida inimesed tuleviku töökohtadel – milliseks iganes need siis kujunevad – vajavad. Seda tehakse töö kui sellise tulevikku enim muutvate mõjujõudude analüüsist lähtuvalt.

reede, 12. august 2011

Kuus suurt trendi määramatuses orienteerumiseks

Pilt: E&Y

Maailmamajanduses on määramatus ja komplekssus saanud reegliks. Sellises “siil udus” olukorras leiab edasi liikumiseks pidepunkte tulevikku mõjutavatel trendidel silma peal hoides ja nähtu põhjal järjepidevalt küsides: mida need arengud tähendada võivad, milliseid võimalusi või ohte endas kannavad, milliseid tegevusi eeldavad.

Ernst & Young  (E&Y) on seda teinud raportis Tracking global trends (Globaaltrende jälgides). Nende trendiradarile on jäänud 6 kaugeleulatuva ja laia mõjuga suundumust, mis lahti rulludes kujundavad oluliselt ümber harjumuspärast tegevuskeskkonda ja ühiskonda.

neljapäev, 28. juuli 2011

Ärivõimalusi leiab Aafrikast

Pilt: New Africa report, Business Action for Africa

Aafrika on saanud maailmamajanduse tõusvaks täheks. Investorite jaoks on see tärkavate majanduste hulgas Aasia kõrval atraktiivseim välisinvesteeringute sihtpaik, nagu leidis hiljuti Ernst & Young. Maailmapank arvab, et Aafrikal on käes enneolematu võimalus korrata 30 aastat kestnud Aasia edulugu ja alustada viimaks arenguhüpet vaesusest välja. „Uutmoodi Aafrika“ tõusust pajatavaid artikleid ja raporteid tuleb muudkui juurde.

Nende hulgas on seni üheks paremaks allikaks McKinsey Global Institute poolt 2010. aastal avaldatud uuring „Lions on the move: the progress and potential of African economies“ (Lõvid liikvel: Aafrika majanduste progress ja potentsiaal), millest 2011 maikuu HBR ülevaate avaldas. McKinsey analüüsis põhjalikult mandri kasvulootusi ning pakkus häid juhiseid, et kust Aafrikas parimaid ärivõimalusi otsida.

reede, 22. juuli 2011

Roheline energeetika – pesamuna on jõudmas teismeikka

Pilt: dreamstime.com



















Taastuvenergia tootmisest on lõpuks ometi saamas iseseisev elujõuline tööstusharu, kirjutab strategy+business. Tehnoloogiate mitmekesisus ning uued arendajad-tootjad-finantseerijad on loonud põhja, mis lubab juba lähiajal konkureerida traditsioonilise energiatootmisega ja pakub tehnoloogiatele uusi rakendusi.

teisipäev, 19. juuli 2011

Maailma suurim turg peidus püramiidi põhjas

Pilt: hsp-ag.com

Küsimusele, et miks ta panka röövida üritas, vastas üks USA pangaröövel Willie Sutton kunagi: "Sest kogu raha on ju seal!" Samamoodi "panka röövima" lähevad enamik tänapäeva firmasid, keskendudes oma toodete-teenuste pakkumisel kogu maailmas vähemust esindavale sissetulekute püramiidi tipule. Suuremad võimalused on aga märkamatuks jäänud - püramiidi põhja ligi 4 miljardit (jah, miljardit) inimest moodustavad mitme triljoni dollarise ostujõuga turu, kes on valmis tarbima.

Kui USA strateegiaguru C.K. Prahalad sajandi algul püramiidi põhja teooriaga välja tuli, oli levinud arvamus, et vaesemad ühiskonnakihid moodustavad kehva klientuuri: nad ei jõua maksta, neid on kehv teenindada, neid saab aidata vaid riiklik toetus. Prahalad lükkas selle ümber ja väitis, et oleme liialt kinni vanas mõttemallis. 2004. aastal ilmus tema raamat “Fortune at the Bottom of the Pyramid” (Varandus püramiidi põhjas), mis on nüüd The Economisti valitud kuue peamise ärikirjandusklassika teose seas. Pärast teda on teisedki hakkanud sama rida ajama: World Economic Forum (WEF) on kirjutanud  ootusärevalt "järgmistest miljarditest" (The Next Billions), nagu ka arenguorganisatsioonid WRI ja WBCSD. Püramiidi põhja teemalise kirjanduse lisandumine on vaid üheks signaaliks, et trend liikuda oma toodete-teenuste pakkumisega vaesemate tarbijate poole kogub maailmas hoogu.

neljapäev, 14. juuli 2011

India tuleb teenuste tagatoast välja

Pilt: eurobrandsindia.com blogi
Viimasel kümnendil tekkinud stereotüübi kohaselt täidab Hiina globaalses tööjaotuses maailma tehase ning India teenuste tagatoa ülesandeid. Veebruaris avaldatud Ernst&Young’i (E&Y) esimene uuring India atraktiivsusest välisinvestoritele Reaching towards its true potental (Oma tõelist potentsiaali püüdes) annab aga alust arvata, et senine must-valge pilt saab peagi värvi juurde. Indial on potentsiaali seniselt madala kulubaasiga äriprotsesside allhankelt (ingl k business process outsourcing, BPO) edasi rühkida.

1,2 miljardi elanikuga India majanduskasvuks prognoositakse lähitulevikus 8% aastas. Optimistide hinnangul realiseerub see pigem kahekohalisena. India keskklassi nähakse järgmise 15 aasta jooksul kolmekordistumas ning sellest tulenev sisenõudluse kasv 20 aasta vältel ulatub 9,2%-ni. Need tegurid on potentsiaalsete välisinvestorite ringi laiendanud ja nagu tärkavate võimaluste puhul ikka, kehtib ka siin reegel: kes ees, see mees.

esmaspäev, 11. juuli 2011

Talendikõrb kesk rahvaküllust

Pilt: Google Images

Täna on kõikjal maailmas poliitikakujundajate prioriteetide eesotsas töökohtade loomine. Keskendumine võitlusele tööpuudusega varjutab laiema avalikkuse ja valitsuskabineti aruteludes aga üha teravamaid jooni võtvat talendikriisi. Ettevõtjad on siiski juba mõnda aega mures olnud. Varem, kui me oodatagi oskame, on käes sedavõrd suur talentide nappus, et lahendamata jättes pidurdab see majanduskasvu kogu läänemaailmas.

Sestap ei tohiks järgnevad numbrid kedagi ükskõikseks jätta: USA-s on aastaks 2030 juurde vaja 25 miljonit talenti, Lääne-Euroopas aga üle 45 miljoni. Just sellise tulemuseni jõudsid oma jaanuarikuises raportis „Global Talent Risk: Seven Responses“ (Globaalne talendirisk: seitse vastust) World Economic Forum ja Boston Consulting Group (BCG). Talent ei ole seejuures mitte järgmine Albert Einstein või Mark Zuckerberg, vaid kõrgeltkvalifitseeritud spetsialist, kelle hulka eeldatavasti kuulub ka enamus selle kirjatöö lugejatest.

kolmapäev, 29. juuni 2011

Singulaarsus – inimese viimane leiutis

Marvin, depressiivne robot Douglas Adamsi samanimelise raamatu põhjal tehtud filmis "Pöidlaküüdi teejuht galaktikasse" (pilt: fotomontaaž)

Hetkest, kui masin saab intelligentsemaks kui inimene ja suudab ise luua, osutub tema looming inimese omast etemaks. Ehk teisisõnu võime kõrvalt vaadata, kuidas ilma inimese osaluseta leiutatakse uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid ning seda kõike aina kiirenevas tempos. See moment on saanud nimetuse singulaarsus1.

Tulevik, mil masinad muutuvad inimestest targemaks, on viimasel ajal üha tihemini tähelepanu tõmmanud. Tänavugi on sellest oma kaaneloo teinud juba ajakirjad Time Magazine ja Wired. Eestis on singulaarsusest rääkinud Daniel Vaarik Memokraadi blogis ja Jaan Tallinn, üks Skype’i asutajatest (nt ajakirjas UT ja loengul EÜS-s). Ainest jätkuvateks aruteludeks annab tehnoloogia üha kiirenev areng, mis ennustab inimese keha, meelte, olemuse, aga ka kogu ühiskonna täielikku ja tagasipöördumatut muutumist.

teisipäev, 21. juuni 2011

Euroopa “uus normaalsus” maailmamajanduses nõuab valikute tegemist

Äsja ilmavalgust näinud uuring Euroopa atraktiivsusest välisinvesteeringutele "Restart: Ernst&Young`s 2011 European attractivness survey" tõi välja karmi tõsiasja: esimest korda ajaloos on Euroopa Liidu osa rahvusvahelistest välisinvesteeringutest (FDI) langenud tasemele, mis vastab üksnes Euroopa osale maailma sisemajanduse kogutoodangus (SKT-s), see on 26%. Võrdluseks -- veel kümme aastat tagasi tuli Euroopasse 43% maailma FDI-st. Euroopa languse taustal suurimateks tõusjateks on tärkavad majandused, kes esmakordselt püüdsid enam kui poole globaalsest FDI-st.

Siiski ei pruugi selline asjade käik olla Euroopale üksnes ohuks -- kui suudetakse ette näha ja muutuva maailmaga kohanduda, võib selline areng pakkuda ka uusi võimalusi. E&Y raport, mille allikateks on nii FDI statistika kui ka maailma tippjuhtide hinnangud, sisaldab vihjeid, mida tuleks ette võtta, et Euroopa atraktiivsust välisinvestoritele konkurentsitihedamas ja multipolaarsemas maailmas säilitada.

reede, 17. juuni 2011

Uued liidrid globaalses äris ohje haaramas

Pilt: Allvoices.com

Maailmamajanduses toimuva tärkavate majanduste (ing.k. emerging economies) esiletõusuga on neist riikidest pärit ettevõtted jõuliselt globaalsetes väärtusahelates juhtrolle võtmas. Erilise hooga tõusvaid uusi liidreid kutsuvad Boston Consulting Groupi (BCG) eksperdid globaalseteks esilepürgijateks (ing.k. global challengers).

Sellistest ettevõtetest on BCG alates 2006. aastast koostanud TOP100 nimekirja, et nende esilekerkimist tutvustada ja anda lääne ettevõtetele soovitusi konkurentsis püsimiseks. Värskeim ehk 2011. aasta pingerida pealkirjaga Companies on the Move: Rising Stars from Rapidly Developing Economies Are Reshaping Global Industries (Ettevõtted liikvel: kiiresti kasvavate majanduste tõusvad tähed kujundavad ümber globaalseid majandusharusid) annab olulist mõtteainet ka Eesti ettevõtetele ja otsustajatele.

kolmapäev, 15. juuni 2011

Mobiilirevolutsioon Indias

Pilt: digitalinfluencer.com

Kuidas kujutate ette India farmerit? Nõustamisfirma McKinsey on oma uuringus Can India lead the mobile Internet revolution? (Kas India suudab vedada mobiilse interneti revolutsiooni?) välja toonud Indias peituva kullaaugu, drastiliselt suureneva mobiilse interneti kasutajate arvu. Tegu ei ole liialdusega – prognoositakse, et viie aastaga lisandub Indias 335 miljonit m-Interneti kasutajat, mida on kolm korda rohkem kui Saksamaal mobiiltelefone kokku. See tähendab, et ühte riiki tekib juurde sadu miljoneid inimesi, suures osas maakohtades, kes otsivad mobiili kaudu ligipääsu meelelahutusele ja e-teenustele. Võimalusi neile uutele tarbijatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks on seega tohutult.

neljapäev, 9. juuni 2011

Äikesepilved Euroopa tervishoiu kohal


Kogu Euroopas on valitsused raskustes ülejõu paisuvate tervishoiukuludega, mis Maailmapanga hinnangul kasvavad aastaks 2030 ka olemaoleva kulustruktuuri juures praeguselt 8%-lt 14%-ni sisemajandusest. Õhus on küsimus, kuidas tagada tervishoiusüsteemide kestlikkus?

Probleemi teadvustamise vajalikkust tajudes võttis Economist Intelligence Unit (EIU) vaatluse alla Euroopa tervishoiusüsteemi mõjutavad tulevikutrendid ning koostas raporti The Future of Healthcare in Europe (Tervishoiu tulevik Euroopas), mille osaks on ka viis erinevat tervishoiu tulevikustsenaariumi aastani 2030.

reede, 3. juuni 2011

F-faktor ehk sõbralik äri


Maailma tarbijatrende jälgiv Trendwatching on mai väljaandes tõstnud püünele F-tähe, mis viitab Facebookile ja "like" märgi fenomenile. Lähikondsete, sõprade ja tuttavate arvamuste olulisus pole kunagi olnud turundajatele saladuseks. Erinevus varasemaga peitub tehniliste võimaluste rohkuses, keerukuses ning sõnumi võimendumise määras. Kuid F-lahinguid ei võida mitte need, kel on kõige rohkem sõpru, vaid kes kõige paremini oskavad Facebooki oma tegemistesse integreerida või lausa sellele oma äri rajada.

teisipäev, 24. mai 2011

Võitlus elektriautode kasumipiruka pärast

Pilt: World Bank / PRTM Management Consultants


















Kui elektriautode müügiargument on ennekõike leevendus ökomuredele ja puhtam linnakeskkond, siis tootjad ja teenusepakkujad arvutavad kasu märksa mõõdetavamas vääringus. Bain & Company on peamiselt energiafirmadele suunatud teemapaberis Is your electric vehicle strategy shock-proof? (Kas su elektriauto strateegia on löögikindel?) välja arvutanud, et keskmise elektrisõiduki pealt saaks kogu auto elutsükli vältel - 10 aasta jooksul - puhaskasumit teenida umbes 3000 eurot ning enamus sellest jääb just väljapoole autode tootmist.

teisipäev, 10. mai 2011

Tuleviku turist on ostuhimuline hiinlane

Pilt: BCG
Viisteist aastat tagasi ennustas Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO), et 2020. aastal on 100 miljoni reisijaga Hiina maailma suuruselt neljas turismiturg. Viimaste aastate areng näitab aga, et sellest verstapostist möödub Hiina oluliselt varem. Konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) prognoosib oma märtsikuises raportis Taking off: Travel and Tourism in China and Beyond, (Õhkutõus: reisimine ja turism Hiinas ning kaugemal) et juba 2013. aastal saab riigist suuruselt teine reisi- ja turismiturg maailmas. 2020. aastaks aga peaks välisreisijate arv jõudma järgi ka USA-le ja Hiinast saab suurim turismiturg, mida maailm seni on näinud. Arvestades, et enamik arenenud turge tammuvad paigal, peaksid reisifirmad kasvuotsinguil suunama oma pilgud just Hiina suunas. Võimalusi jagub nii sealsest siseturismist huvitatutele kui ka neile, kes soovivad hiinlastele laia maailma tutvustada.

esmaspäev, 2. mai 2011

Vananev Euroopa peab Tulemaa indiaanlastelt õppima



Võib tunduda imelik, et kaks sajandit tagasi oskas juhuslik Tulemaa indiaani jõmpsikas Darwinile selgitada seda tõde inimaju iseärasuste kohta, milleni uurijad on jõudnud alles viimaste aastate jooksul. Nimelt seda, et aju vananemine ei toimu kaugeltki nii, nagu seda meil seni ette on kujutatud. Et inimese füüsiline ja vaimne vananemine võivad oluliselt erineda ja seda asjaolu saavad vananevad ühiskonnad aruka elukorraldusega enda kasuks pöörata.

Alljärgnev on allakirjutanu kollaaž paljudest allikatest. Esiteks Charles Darwin poolt omal ajal Tulemaal kuuldust, siis New York Times'i tervise- ja meditsiiniala toimetaja Barbara Strauchi blogist Harvard Business Reviews, Economisti käesoleva aasta 9 aprilli juhtkirjast ja 4 aprillil BBC-is uudisena  taas üles riputatud soomlaste tööea nihutamise vanast programmist. Kokkupanduna pakuvad need seigad ühe võimaliku lahenduse vananemise probleemile.

teisipäev, 26. aprill 2011

Isikuandmed: kullapalavik 2.0

Pilt: WEF

Maailm on muutumas väiksemaks: tehnoloogia ühendab üha enam inimesi, seadmeid, arvutivõrke, tutvuskondi ja kogukondi, virtuaalset ja füüsilist maailma. Keda me tunneme, mis meile meeldib, kus me oleme käinud, mida ostnud, kuhu kavatseme minna jne – selle kohta jääb aina tihedamini jälg kujul, mida on võimalik avalikus (nt internet), poolavalikus (nt Facebook) ja suletud (nt ettevõtete andmebaasid) küberruumis leida, siduda ning analüüsida. Tekkinud on uus vara liik – isikuandmed – ja tööstus nende leidmiseks ja analüüsimiseks – andmekaevandus. Selle fenomeni võttis lahata Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum, WEF) äsjane sissevaade isikuandmete kasutamise tulevikku Personal Data: The Emergence of a New Asset Class (Isikuandmed: uue varaklassi tekkimine) (jaanuar 2011).

kolmapäev, 20. aprill 2011

Maailmamajanduse sipelgapesad


Konsultatsioonifirma McKinsey raportist Urban world: Mapping the economic power of cities (Urbaniseerunud maailm: kaardistades linnade majandusjõudu) ei saa järeldada muud, kui et 21. sajandi tegijad majanduslikus mõttes on ennekõike linnad. Igal aastal lisandub maailma linnadesse 65 miljonit uut elanikku. Samas on kõige suuremate ehk megalinnade kasv pidurdumas ja nende kohta püüavad uued tärkavad „keskkaallased“ - 5-10 miljoni elanikuga sipelgapesad.

Näiteks Tokyo, Mumbai või Delhi majanduskasv on olnud perioodil 1993-2010 madalam riigi kui terviku majanduskasvust. Senised hiiglased ei ole enam majanduskasvu vedurid ning suurimat kasvupotentsiaali evivad hoopis nn keskmised suurlinnad, kus elanikke alla 10 miljoni ja millel kasvuruumi rohkem. Seega keskendumine tänastele megalinnadele võib olla isegi lühinägelik, sest dünaamikat ja kasvuvõimalusi pakuvad just need linnad, mis saavad ise tulevasteks megalinnadeks. McKinsey on ka defineerinud 600 suurimat linna nende panuse järgi maailma SKT kasvu aastatel 2007-2025 ning suurem osa on just alla 10 miljoni linnad.

kolmapäev, 13. aprill 2011

Hõbedane tsunami - mitte ainult Jaapanis


Jaapani analüütiku ja mõtleja Kosuke Motani arvates on majanduse selgroog rahvastik, sest vanuseline jaotus on majanduse jaoks palju põhjapanevam, kui seda tavaliselt arvatakse. Motani selgitab demograafiliste suundumuste najal Jaapani üha rohkem küüru vajuvat majandust ning miks sellest tardumisest on nii raske välja tulla. Äratuskellaks on olnud tsunami ja radioaktiivsus, aga see ei ravi kroonilisi nähtusi, millele Motani juhib tähelepanu.

Hoolimata Jaapani vananemise ekstreemsusest ja kultuurilistest eripäradest, on tõusva päikese maa Aasia tulevikutrendi näitaja ning õppelava kogu maailmale. Kosuke Motani väitel on tegu justkui haneparvega: nagu Jaapan ees, nii ülejäänud arenenumad Aasia riigid järgi. Et Eesti on Jaapanile sarnaselt keeleliselt ja võõramaalastele pigem suletud, siis on meie jaoks Jaapanil varuks ka lisa-õppetund: üleilmastuvas maailmas on keeruline lahendada vananeva ühiskonna probleeme, olles samal ajal maailmale suletud (jah, Eesti majandus on avatud, kuid seda ei saa veel öelda ühiskonna kohta).

kolmapäev, 6. aprill 2011

Talendijuhtimine on võti edukaks toimetulekuks üleilmastumisega


PricewaterhouseCoopers (PwC) usub, et kümme aastat ei ole lühike aeg selleks, et põhjalikult ümber kujundada viise, kuidas kvalifitseeritud tööjõudu maailmas värvatakse ja juhitakse. Nende usk põhineb ühelt poolt globaalsete äriliidrite üksmeelsel hinnangul (97% küsitletutest), et õigete talentide omamine on kõige kriitilisem tegur ja samas suurim väljakutse ettevõtete kasvuks. Teisalt tuleneb see asjaolust, et on rida vankumatuid trende, mis muutust jõuliselt tagant tõukavad. PwC arvates määrab järgmise kümnendi võitjad ja kaotajad see, kes on võimelised talente ligi meelitama, hoidma ja rakendama. Milleks siis täpsemalt tuleks ennast ettevõtetel ja riikidel valmis panna, et kümne aasta pärast ennast mitte kaotajate leerist leida, annab vihjeid PwC koostatud raport Talent Mobility 2020: The next generation of international assignments (Talentide mobiilsus 2020: rahvusvaheliste töökohtade uus põlvkond).

esmaspäev, 4. aprill 2011

Auto kui iPhone


Järgmise 15 aasta jooksul muutub autoturg rohkem kui kunagi varem auto ajaloos – nii väidab konsultatsioonifirma Roland Berger märtsi alguses ilmunud uuringus.

Rahvastiku vananemine, linnastumine, Aasia riikide ostujõud, muutused tarbijate väärtushinnangutes ja uued tehnoloogiad kujundavad ümber kogu autonduse alates allhankijatest kuni müügini. 10 aasta pärast sõidab keskmine sohver tõenäoliselt pisikese keskkonnasõbraliku internetti ühendatud nutika elektriautoga, mis pole tema omagi, vaid renditud näiteks ühiskasutusskeemi kaudu (car sharing).

reede, 25. märts 2011

Kapitalism: mis on viltu läinud ja kuidas edasi minna

Arenenud riikide poliitikute ja majandusteadlaste hulgas ei ole hetkel just palju selliseid, kes saaks või söandaks öelda: „jätkame meile edu toonud majanduspoliitikaga“. Palju rohkem räägitakse tehtud vigadest ning mõeldakse sellele, mida oleks vaja ette võtta, et tulevikus sellist kokkuvarisemist ja kulukaid päästeoperatsioone enam ei tuleks.

Selle tööga ei tohi venitada, sest paraku on nii, et mida kaugemale jääb toonane kokkuvarisemise ja päästeoperatsioonide aeg, seda vähem tahetakse mõelda meid kriisi viinud asjaoludele.  Paljudel on juba praegugi tärganud lootus, et saab endist viisi edasi minna. Ilmaasjata, sest kriisi põhjustanud tegurid pole kadunud ja ka kriisi ennast pole maailm veel kinni maksnud. Lisaks sellele on meil silmapiiril uued ja veel kulukamad väljakutsed kui seda oli finantskriisist esmane väljatulek. Soovimatus ette vaadata on seda imelikum, kuivõrd praeguse kriisi üheks põhjuseks oli tulevikku vaatava kapitalismi asendumine „kvartalikapitalismiga“.

Alljärgnev vahendab seda, kuidas McKinsey tegevjuht Dominic Barton Harvard Business Reviews ja Iirimaa endine peaminister John Bruton Globalistis arutlevad kapitalismi tuleviku üle.

esmaspäev, 21. märts 2011

Megatrendidest taganttuul uueks kasvuks

Pilt: BCG
21. sajandi võitjad omavad selgepiirilist ja ambitsioonikat visiooni ning on strateegiliselt väledad tegutsema. Nii väidab globaalne konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) ja soovitab ühtlasi uute kasvuvõimaluste leidmiseks megatrendi-prillid pähe panna. Hiljuti avaldatud selleteemaline kirjatükk Megatrends: Tailwinds for Growth in a Low-Growth Environment (Megatrendid: taganttuul kasvuks madala kasvuga keskkonnas) on suunatud küll (suur)ettevõtetele, kuid kehtib sama hästi ka riikidele, kes globaalses võistluses investeeringute ja talentide pärast peavad edu saavutamiseks õppima käituma nagu suurettevõtted.

Meremehed teavad, et pärituul viib sihtkohta kiiremini ja säästab energiat. Majanduskriisi järgses kiduras kasvukeskkonnas saavad kiirendust otsivale ettevõttele sellist taganttuult pakkuda megatrendid.

teisipäev, 15. märts 2011

Saage tuttavaks: generatsioon C!

Pilt: strategy+business
Sündimas on uus põlvkond: ühendatud generatsioon, mis aastaks 2020 moodustab 40% USA, Euroopa ja BRIC-maade (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) elanikkonnast ning 10% muu maailma rahvastikust. Tänased ja tulevased noored, kes on sündinud 1990-ndatel ja veetnud oma teismelise ea uuel sajandil, kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid sama iseenesest mõistetavalt kui nende vanemad pastakat, olles oma lähedaste ja kaaslastega digitaalselt seotud ööpäeva ringselt.

Generatsioon C (ingl k Connected - ühendatud, Communicating - suhtlev, Content-centric - sisu-keskne, Computerized - arvutiseeritud, Community-orineted - kogukonnale orienteeritud, always Clicking - alati klikkiv) on ajakirja startegy+business (kevad 2011, nr 62) värske loo nimikangelane. Inimesed, kelle Marc Prensky ristis juba aastal 2001 ilmunud raamatus "Digital Natives, Digital Immigrants" digitaalseteks pärismaalasteks on saavutamas kriitilist massi õigustamaks põlvkonnavahetuse tähistamist. Järgnevalt mõne sõnaga sellest uuest põlvkonnast s+b artikli põhjal lähemalt ja sellest, mida see Eestile tähendab.

neljapäev, 10. märts 2011

Kas Hiina kapitalism on ohuks vabale turumajandusele?


Viimaste aastate jooksul on saanud järjest selgemaks, et järgneva kümnekonna aastaga pööratakse paljud senised tõekspidamised siin ilmas pea peale. Kuigi Hiina edu ja tema hiiglaslikud finantsreservid on juba aastaid kogu maailma ökonomiste ja poliitikuid lummanud, on maailm alles nüüd hakanud praktikas nägema seda, kuidas ja milleks Hiina oma jõudu kasutada oskab ja suudab. Küsitakse, et kas tõesti on kapitalismi saatuseks see, et kommunistid ta lihtsalt ära ostavad ning et kas me ei peaks seda kuidagi takistama.

Hiinlaste majandusliku pealetungi ja raha tõttu hirmu ja lootuse vahel olevale vanale maailmale viskas uue kondi närimiseks möödunud aasta novembris Economist, väites tõelise liberaalina, et hiinlaste investeeringutes arenenud riikidesse pole mingit ohtu ning need on kasuks kõigile. Siiski on piisavalt ka neid, kes leiavad, et liberalismiga ei või minna absurdsesse äärmusesse. Alljärgnev vahendabki seda, mida asjast arvavad Chris Meyer ja Julia Kirby Harvardist.

kolmapäev, 9. märts 2011

BRIC riikide võimas ekspansioon Aafrikas


Hiina ehitusinsener kaitsmas oma nägu Aafrika tolmu eest Sudaanis. Allikas: Reutersi raport "In Africa Brazil takes a different track",  2009 a.
   Maailma tähelepanu on pöördunud vägivallale Liibüas. Pingsalt jälgib rikkam osa planeedist, kuidas poliitilised rahutustelained kogu Põhja-Aafrikas ning Lähis-Idas naftabarreli hinda üles kruvivad. Samal ajal elavad Aafrika lõunapoolsed maavaraderikkad riigid üle BRIC riikide tegevusest ajendatud majanduslikke muutusi. Kuivõrd maailm seisab silmitsi ressursside nappusega, käib kasvavate majanduste vahel võitlus toorainete tulevikutarnete kindlustamise pärast. Lisaks on Aafrika näol tegemist ka meeletu tarbijapotentsiaaliga. See, kes saab võtmepositsiooni Aafrikas, on selgelt võitja ning hetkel paistab BRIC riikide seas võidumeheks olevat Hiina RV, kirjeldab Globaltrends blogi.

esmaspäev, 28. veebruar 2011

Jaapani vana mure


The Economist peegeldab Jaapani Arengupanga analüütiku Kosuke Motani raamatut, kus visatakse kinnas väitele, et Jaapani deflatsiooniliste probleemide ravi peitub  rahanduspoliitikas. Probleem on aga sügavamal - demograafiste tõsiasjade eiramises.

Järsk tööealise elanikonna kahanemine Jaapanis on vähendanud sisemaist tarbimist, mida võimendab säästmine pikaks seenioripõlveks kombineerituna kultuuritraditsioonidega, kus töötatakse kõrge vanuseni ja nooremad põlvkondade osaks on väiksema lisandväätusega tööd. Lisaks kummitab Jaapani ühiskonda kuningas Leari sündroom - kuidas kogunenud jõukust jaotada nõnda, et eakate heaolu ei kahaneks.

reede, 25. veebruar 2011

Raha on linnas!

Pilt: trendwatching.com

Urbaniseerumine tähendab palju enamat kui lihtsalt linnade ülerahvastumist ja kommunaalväljakutseid. Linnas elamine on muutunud eristumise ja vahetegemise aluseks, omaette identiteediks. Ning see on mõjutanud ja mõjutab edaspidi üha enam ka tarbimiskultuuri.

trendwatching.com on urbaniseerumise kui tuleva kümnendi megatrendiga seoses välja mõelnud koguni uue termini – citysumer ehk (suur)linnatarbija. See on tarbija, kellel on raha ja kes oskab seda ka kulutada. Linnatarbijate arv kasvab järgmistel kümnenditel meeletult ning kaubanduses, tööstuses ja teenustemajanduses loob selline linnatarbija terve rea uusi ärivõimalusi.

neljapäev, 24. veebruar 2011

Talendiralli - maailmas kasvav trend


Globaliseerumine kui megatrend on ümber kujundamas muu hulgas ka rahvastiku rände ja mobiilsuse profiili maailmas. Kui seni ollakse harjunud maailmas „lõuna-põhi“ suunalise ning pigem erialase ettevalmistuseta inimeste rändega nagu näiteks massiline emigreerumine Ladina-Ameerikast USA-sse või Põhja-Aafrikast Euroopasse siis järgmised 10 aastat näeme maailmas rände mitmekesistumist ning riikide aktiivsemat tegutsemist erialaselt hea ettevalmistusega inimeste tööjõuturule meelitamiseks, kirjeldab tulevikutrende CIFS 2010. a. avaldatud raport Global Talent Rally (Globaalne talendiralli).

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Maailm aastal 2050 – G7 asemel E7

Pilt: russiablog.org

PricewaterhouseCoopersi projektsiooni järgi ei ole „maakera pöördumine itta“ enam tühi sõnakõlks, vaid vääramatu tõsiasi – Hiinast ja Indiast on aastal 2050 saanud maailma suurimad majandused, USA on kukkunud kolmandaks ning Jaapan Brasiilia järel viiendaks; suurimate majanduste esikümnesse on trüginud veel Mehhiko ja Indoneesia.

Hiljuti ilmunud raportis on kiiresti arenevate majandused ja aeglustuva kasvutempoga tööstusriigid viidud ajas 40 aastat edasi, aastasse 2050. IMFi peaökonomisti Olivier Blanchardi hinnangul on kahekiiruseline taastumine juba niigi kriisijärgne reaalsus ning sisuliselt tähendab selline areng pikemas plaanis G7 tööstusriikide mõjujõu vähenemist ja uue kiirelt areneva seitsmiku - E7 - esiletõusu, kuhu kuuluvad peale BRIC-riikide (Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa) veel Indoneesia, Mehhiko ja Türgi. Lisaks näeb PwC uute tegijatena Lõuna-Aafrikat, Argentinat, Saudi-Araabiat, Nigeeriat ja Vietnami.

teisipäev, 22. veebruar 2011

Globaalse haardega riskid 2011



Globaalsete riskide maastik on läinud iga aastaga järkest keerukamaks, tunnistab juba kuuendat aastat Davosi Maailma Majanduse Foorumit eestvedav Klaus Schwab WEF raportis Global Risks 2011. Kokku viisid 2010 aasta jooksul 50 eksperti läbi ligi 600 intervjuud globaalsete liidrite/ekspertidega ja see kirjutati kokku raportiks, kus tuuakse välja 37 globaalset riski ja kirjeldatakse üsna konstruktiivselt nende omavahelist mõju.

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Kui reaalne on uue maailmaraha teke?


Finantskriis ja kiirelt kasvav USA riigivõlg on tõstnud päevakorda maailma rahasüsteemi tuleviku. Räägitakse kullastandardile tagasimineku vajadusest, dollari asendamisest mingi uue maailmarahaga ja mitmetele reservvaluutadele tuginevast maailma rahasüsteemist, IMF võimalikust rollist selles protsessis.

Täna ei tea keegi, kuhu rahamaailm suundub. Kuid vaatamata erinevustele tulevikunägemises domineerib siiski konsensus selles, et praegune, dollari domineerimisele tuginev olukord muutumatult säilida ei saa.